korp! Fraternitas Estica

Ak.orgide mistete snastik

A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | T | U | V | W | ü | š

aasimine - (lad. asinus - eesel, kelleks tahetakse teist teha) sissevedamine, narritamisejutt, peen nöökamine.

ad libitum - (lad.) soovi kohaselt.

ad loca! - (lad.) kohtadele!

Age quad agis! - (lad. tee mis teed) Korp! Leola lipukiri.

akadeemiline ema - mater (lad.); meesorganisatsioonides on ta eestseisuse või akadeemilise isa poolt valitud isik, kes jälgib salajase ja kriitilise kõrvaltvaatajana tulevast värvikandjat; naisorganisatsioonides on ta sama, mis akadeemiline isa meesorganisatsioonides.

akadeemiline isa - pater (lad.); meesorganisatsioonides on ta tulevase värvikandja poolt enesele värvikandjate (s.o. tgl!! ja vil!!) hulgast valitud parim sõber ja õpetaja, kes teda siis ka igati kaitsma ja toetama peab; naisorganisatsioonides on ta sama, mis akadeemiline ema meesorganisatsioonides.

akadeemiline vanus - rebane (1-2 semester) noormaja (3-4) vanamaja (5-6) väga-vana-maja (7-8) sammalpea (9-10) väga sammalpea (11-12) kuldrebane alates 13. semestrist

alma mater - (lad. toitev ema) - ülikooli tähendus tudengite arvates, algselt rooma loodusjõudude ja õnnistuse jumalanna omadussõna. Alates 14. sajandist kasutusel ülikooli kohta (alma universitas, mater universitas); tänapäeval eelkõige kasutusel piduliku ja austava sünonüümina ülikooli või kõrgkooli suhtes.

Amore, more, ore, re firmantur amicitiae! - korp! Limuvia lipukiri.

Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne - Korp! Rotalia lipukiri.

auvilistlane - Auvilistlaseks võib erilise austusavaldusena valida oma liiget vilistlaskogu. Auvil! ei tasu üldkoosoleku poolt määratud korralisi osamakse. Muidu võrduvad tema kohustused ja õigused vilistlase omadega.


b!vil! - buršvilistlase tavaline lühend. Mitmus b!vil!! või b!vil! b!vil!.

Bierzipfel - Vaata ripats

burg - (sks.) mägi, ka linn; üliõpilase üürikorter; "erakas"

Burschen heraus! - (sks.) Üliõpilased siia!; hüüdlause, mille peale kõik vähegi enesest ja teistest lugupidavatest ausatest burschidest ruttavad hüüdjale appi - olgu see siis tänaval või spelungis.

buršvilistlane - (ka üliõpilasvilistlane) ülikoolis käinu, kes on õpingud katkestanud.


coetus - (lad., loe «tsöötus») kogumus, ühel õppeaastal organisatsiooni astujate kogu.

coetus-šlukk - Kohe pärast vennastuspeo lõppu kogunevad kõik coetused omaette sõprusringideks, kus lauldakse coetuse leibcantust. Coetuse vanem või keegi teine võib väikese kõne pidada. Ühisest karikast või kannust juuakse nn. coetuse-šlukki.

coetuse vanem - valitakse coetuse poolt sisemiste asjade korraldamiseks, ülesannete jaotamiseks jne. Kombe kohaselt hoiab coetus vanema isiku saladuses, nii et ka vanamees seda ei tea. Kui tuleb välja, kes oncoetuse vanem, valib coetus tavaliselt uue vanema. Coetus võib ka valida endale laekuri jne. Konwent Polonia rebascoetuse vanemal on tekli küljes ametitunnuseks rebase saba.

comment - (pr., loe «kommâ») üliõpilasorganisatsioonides valitsev kindel kord, mis tugineb peale kirjutatud kodukorra veel traditsioonidele ja uusustele, s. t. põlvest põlve edasikantavaile kommetele, mis aastakümnete jooksul enamasti sugugi ei muutu.

Constantia ad finem ducit - (lad. Püsivus viib sihile) korp! Lembela lipukiri


Demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus. - ENÜSi lipukiri


Eesti tütar, Eesti kodu tugevasti seotud olgu! - korp! Filiae Patriae lipukiri

ema otsimine - Kuni värvide saamiseni ei tohi reb! teada, kes on ta akadeemiline ema. Esimene ülesanne peale värvide saamist on ema otsimine. Selleks määrab vanamees või reb! akadeemiline isa ühe kasv! küsitlejaks. See küsib reb! käest: "Reb!, kes on sinu ema?". Reb! katsub oma tähelepanekute varal mõistatada, kes see võiks olla ja ütleb ühe nime. Kui vastus on vale, ütleb küsitleja:"Ei ole, võta sisse." Seda ta võib öelda ka kui vastus on õige. Kui aga õiget nime on kolm korda nimetatud ei saa küsitlemist jätkata. Küsitleja ütleb: "Võta sisse!", kusjuures "ei ole" jääb ära ja reb! saab aru, et ta ema leidnud on. Reb! teades, kes ta ema on läheb ema juurde ja teatab sellest. Ainukese erandina vanuse printsiibi juures võib reb! oma emale laituseks sisse anda, et ema värvide andmist takistada pole suutnud. Alles nüüd soovib ema pojale õnne ja kingib talle laia värvipaela.

erakoosolek - kutsutakse kokku üldkoosoleku poolt, aga ka juhatuse, revisjoni- komisjoni või vilistlaskogu eestseisuse nõudel. Erakoosolekul arutatakse üldkoosoleku pädevusse puutuvaid küsimusi , mis oma delikaatsuse või erilise diskreetsuse tõttu ei ole kohased arutamiseks hääleõiguseta liikmete osavõtul. See tähendab, et erakoosolekust võivad osa võtta ainult värvikandjad liikmed

Ex solo ad solem soli patriae - (lad. Maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks). ÜS Liivika lipukiri


faktiliseks märkuseks - Koosolekul “faktiliseks märkuseks” antakse sõna pärast käimasoleva sõnavõtu lõppu. Sõnavõtt “faktiliseks märkuseks” peab olema väga lühike ja sisaldama faktilisi andmeid kõne all olevas küsimuses.

Fortiter in re, suaviter in modo - (lad. Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik) EÜSi vapikiri


Gaudeamus igitur - (lad. - olgem ikka rõõmsad) vana euroopa tudengilaul, pärineb ühest ladinakeelsest patukahetsuslaulust aastast 1267. Aastasadade jooksul mitu korda ümber luulendatud, õigemini öeldes laiendatud, palju tõlgitud ja ka muusikalise motiivina kasutatud (F. Liszt, J. Brahms jt.). Praegu universiaadidel võidufanfaaride motiiv.


Habeas - (lad.) Luban

hääletuskoosolek - koosoleku ülesandeks on rebaste ja lihtliikmete tegevliikmeks vastuvõtmine, kutsutakse kokku erakoosoleku otsusega


Isamaa, sõprus, ausus - korp! Ugala lipukiri.


Jeden za wszystkich, wszyscy za jednego! - (pol. Üks kõigi, kõik ühe eest!) Konwent Polonia deviis


kaardimängupäev - Ühel päeval, traditsiooniliselt Paastu-Maarjapäeval märtsis, aastas on kaardimängimine ja muu hasartmängud konvendi korteris lubatud. Sel puhul koguneb tavaliselt rohkesti mängijaid. Seda päeva võib nihutada, ja viimasel ajal on selle algus sageli määratud laupäeva õhtule ja pühapäeva õhtule samal ajal.

kaasvõitleja - konvendi liige, kes õpib ülikoolis või on oma õpingud katkestanud, saavutamata lõppeksamit (buršvilistlane b!vil!).

kaatripäev - Päeva pärast suuremat pidu nimetatakse kaatripäevaks. Ametlik kaatripäev tähendab koosviibimist algusega kell 12 peole järgneval hommikul. Sel puhul esineb tavaliselt mingi söök, kas hapukapsasupp või külm laud.

Kindlus, ausus, vendlus. - korp! Tehnola lipukiri

Kneipe - tähendas vanasti saksa kõrtsi, mille omanik oli valmis igaks häbiteoks - oli valemängija, vargusevarjaja ja varas. Akadeemiliste ringkondade keeles tähendab Kneipe tudenglikku õllejoomise ruumi, lõbusa seltskonna kodu, mille järele igatsetakse veel vilistlaspäevil ja millest kõneldakse kui kaotatud paradiisist. Kneipe auks lõi tänulik tudengimeel verbi «kneipen» ja eesti keeleski «kneipima».

komitaat - koosviibimine, mille korraldab värskelt ülikooli lõpetanu selle sündmuse tähistamiseks. Komitaat korraldatakse sageli mitme peale kokku. Mida komitaadil pakutakse, oleneb komitaadi pidajaist, kes kannavad kõik kulud. Tavaliselt palutakse kogu konvent osa võtma komitaadist. Komitaadil võib esimees sõna võtta värskelt ülikooli lõpetajaid tervitades.

Korra kohta - Koosolekul “Korra kohta" sõna nõudmisel katkestab esimees käimasoleva sõnavõtu ning annab sõna “korra kohta” soovijale. “Korra kohta” sõna soovija ei saa sisuliselt sõna võtta, vaid ainult koosoleku korra suhtes. Kui ta teeb ettepaneku korra suhtes, pannakse see vahetult hääletusele.


lakkimine - värvekandvate organisatsioonide erikaristus ja tähendab värvide tähtajalist või määramata ajaks äravõtmist.

lihtliige - ksv!, kellel ei ole värvide kandmise õigust. Ta maksab konvendi makse, kuid tal ei ole koosolekutel hääleõigust, samuti ei tohi ta osa võtta era- või hääletuskoosolekutest. Lihtliige kannab musta teklit ilma tsirklita

lihtvilistlane - vilistlaskogu liige, kellel ei ole värvide kandmise õigust. Ta tasub võrdselt teistega koondise makse, kuid tal ei ole hääleõigustüldkoosolekuil ega ei tohi osa võtta era- ja hääletuskoosolekuist


magister bibendi - joomakorra järele valvaja, peo juhataja

Magister linguae - ülesandeks on vastutada eesti keele puhtuse eest konvendis. Tema ülesanneteks on veel eesti keelt õpetada ja liikmete seas keeleliste küsimuste vastu huvi äratada.

majavanem - hoolitseb konvendi korteri eest. Ta vastutab õllekassa ja ürituste puhul söögi ja joogi eest. Ametis oleval majavanemal on kuldrebase vanus.

must rebane - reb!, kes ei ole värve saanud. Välistunnusena kannab ta musta teklit kuldtsirkliga vasakul küljel õmbluse kohal. Must reb! on vabastatud igasugusest sunduslikust maksust, samuti ei võta ta osa arvete õiendamisest seltskonnas, kus viibib mõni ksv!vil!. See tähendab, et ksv!vil! peab tasuma temaga kaasas oleva reb! eest, külastades restorani jne. Must reb! võib tuua oma külalisi konvendi korterisse ainult vanamehe loal, teisi konvente tohib ta külastada ainult koos värvikandjaga.


Non scholae, sed vitae discimus - Mitte kooli, vaid elu jaoks õpime.

noorliige - esimese aasta üliõpilane mõnedes organisatsioonides, rebane.


o jerum, jarum, jerum! qualis mutatio rerum! - (lad.) oh jeerum, jaarum, jeerum, kuidas küll asjad muutuvad!


õde - tarvitusel ühe materi «laste» vahel (naiskorporatsioonides)

õestuspidu - kommerss naiskorporatsioonides

õllehaige - korporatsiooni liige (Ugala), kellel vanamees on teatud ajani keelanud õllepruukimise.


Per aspera ad astra - (lad. Läbi raskuste tähtede poole) korp! Amicitia lipukiri

Pidevas töös, tõe valguses, elurõõmsalt tulevikku! - korp! Fraternitas Tartuensis lipukiri

pidulik koosolek - Külalisi võtavad vastu esimees, abiesimees ja vanamees. Vanamees juhatab aukülalised nendele määratud kohtadele esimestes ridades. Konvendi liikmed daamidega istuvad vabadele kohtadele. Täpselt veerand tundi peale väljakuulutatud aega siseneb saali eestseisus ja vanamees lipuga ja lipuvalvega, kõik frakkides ja särpides. Eestseisus asub juhatuse laua taha, vanamees lipu ja lipuvalvega selleks määratud kohale (kas laua kõrvale või vapi juurde). Küünlad laual süüdatakse. Esimees avab piduliku koosoleku ja tervitab aukülalisi ja külalisi ning ütleb mõned sissejuhatavad sõnad. Pidulikul koosolekul esineb referent vastava ettekandega. Kui esineb ettepanekuid, siis võetakse need vastu aklamatsiooniga, diskussiooni ja hääletamist ei esine.

prosit! - ettejoomisel tervitussõnaks ja tähendab sama mis «terviseks». Pärit vist 16. sajandist. (Lad. pro sit! - olgu kasuks!).


rebane - lad. "faex" või "fux" (pärmipõhi e. -pära) on saanud sks. "Fuchs" (kõrbhobune v. rebane); üliõpilasorganisatsiooni esimese kahe semestri liikmed.

rebaskolleegium - rebas- ehk vanamehetund, kus toimub rebastele kodukorra, ajaloo ning kommete õpetamine.

ripats - taskukella küljes kantav korporatsiooni tunnustega nahast või värvilindist riba. Saksa k. Zipfel. Esineb mõnel pool kolmes suuruses: Bierzipfel (suur), Weinzipfel (keskmine) ja Sektzipfel (väike).

rotalus - Korp! Rotalia värvikandja.

rukk - tähtajaline v. tähtajatu organisatsioonist väljaheitmine karistusena suurema süüteo eest. Rukituga ehk ruktoonusega ei tohi keegi suhelda v.a. vältimatutel juhtudel nagu tööalaselt või perekondlikult


s/a - selle õppeaasta

s/s - selle semestri

sakalanus - Korp! Sakala värvikandja

salamander - erilise rituaaliga, vanamehe poolt juhitav kurrishijoomine kellegi või millegi auks ja heaks käekäiguks

seltsivend - kaasvõitleja nimetus Korp! Vironias

semester - poolaasta, aeg, millal toimub aktiivne konvendi tegevus: sügissemester september-detsember ja kevadsemester ca. veebruar-mai

Silentium ad verbum - (lad.) Vaikust kõneks

Silentium! - (lad.) Vaikust! Vait!

sirkel - sks. Cirkel või Zirkel - vääntäht; põimik tähtedest V (vivat), C (crescat), F (floreat) koos organisatsiooni algustähega - F (Fraternitas), E (Estica)

sisseandmine - kas kiituseks või laituseks mingisuguse joogiühiku ärajoomiskohustis; võib olla nii kiituseks - mingi hea teo eest, või ka laituseks - mingi apsu eest

solo (cum coro) - (lad.) soolo (ühes kooriga); laulust juhatatakse sel puhul rapiiriga vaid neid kohti, kus soovitakse kaasa laulmist.

Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! - korp! Indla lipukiri

sõsar - ÜS Veljesto naisliige

strikt-ütlus - vande all vastamise sarnane vastuse andmine nn. strikt-küsimusele aukohtu või korrakohtu (konvendikohtu) ees. Strikt-ütluses valetamist karistatakse tavaliselt organisatsioonist väljaheitmisega.


tehnolus - Korp! Tehnola värvikandja

tekeldamine - on tekliga tervitamine seda peast võttes. Tekeldamisele vastatakse tekeldamisega. Tekeldamine toimub ka tervitusena väljas kohates ksv! Vil! võõrastega seltsis. Auvilistlaste konventi tulekul tekeldadakse alati. Konvendi külalisi tekeldatakse. EKLi raames tekeldavad esimesena noorema organisatsiooni liikmed. Naiskorporante alati tekeldatakse.

Tempus ex est - (lad.) Olen tagasi

Tempus peto - (lad.) palun luba ruumist lahkumiseks

Tempus peto ad finitum - (lad.) palun luba lõplikuks lahkumiseks

Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas - Korp! Fraternitas Estica vapikiri

trisna - peale korporatsiooni liikme matust konvendiruumides toimuv koosviibimine lahkunu mälestuseks

Töö isamaa kasuks! - EÜS Põhjala deviis


ugalensis - Korp! Ugala värvikandja

uus vapp - Uus vapp on hulga keerulisem kui vana vapp ja seisab vapisaali seinal. Vapikilp on kolmnurkse hõbeäärega, millel 16 naelapead. Kilbi ülemine osa on sinine kuldkirjas lipukirjaga kahel real. Alumine osa on jaotatud kaheks. Paremal rohelisel pinnal on tsirkel kullast kahe risti pandud värvirapiiriga, vasakul valgel pinnal on kuldne ahel 16 lüliga ning ülesastumise kuupäev. Üle vapi on asetatud roheline tammepärg ja vapi keskkohal värvirapiir, mille korv on näha. Vapi taha on mõlemale poole asetatud kolm Fr. Estica lippu kullatud odaotstega vartel. Hõbedast uus vapi kujutis on vanamehe ametitunnuseks kantuna laial lindil. Hõbedast vappi kasutatakse ka kellaripatsil, ilustusena portsigaridel, albumitel jne. Hõbedast vappi võib iga fraater kinkida igale teisele fraaterile.


Vaimsete ürituste komisjon - koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üheks aastaks. Komisjon korraldab vaimseid üritusi koondise tegevuse raamides ja tegeleb Fr. Estica ideoloogiliste küsimustega. Komisjon on välja kasvanud omaaegsest kõnetoimkonnast, mille ülesandeks oli korraldada oma liikmete kõnede (tänapäeva referaat) koostamist ja ettekandmist.

vana vapp - Ülesastumise päevaks valmistati neljanurkse kilbiga vapp, mille kilp on jaotatud horisontaalselt kolmeks osaks konvendi värvides, kusjuures valge osa on teistest tunduvalt laiem. Vapi keskel on 16 lülist koosnev ringikujuline ahel, mis sümboliseerib 16 asutaja liiget. Selle all seisavad tähed “ T.Õ.J.W.U.S.E.R. “, st. lipukirja sõnadealgtähed. Nende all ülesastumise kuupäev 19 07. Risti üle vapi ülaosa on asetatud kaks värvirapiiri ning nende ristumiskohal suur kuldvärviline tsirkel. Vana vapp oli kasutusel kuni 1. aastapäevani, mil Oma abiellumise ja korp! 1. aastapäeva puhul ksv! Johannes Grünthalvalmistas ja kinkis konvnedile uue vapi. Omal ajal seisis Aia tn. konvendis vana vapp vana veneetsia seinal. Vana vapi kullast miniatuurne kujutis on Fr. Estica esimene ameti märk ja kantakse laial värvilindil. Samasugust kuldvappi võib üldkoosolek annetada teenekaile fraateritele erilise austusavaldusena.

vanamees - organisatsiooni ametimees, kelle ülesandeks on noorliikmete kasvatamine, sisemise korra järele valvamine ja rituaalsete tseremooniate ning piduõhtute läbiviimine; nimetatakse osades organisatsioonides ka rebas-, rebaste- v. noortevanemaks.

vanuseprintsiip - printsiip, mille kohaselt coetus'elt nooremad organisatsiooni liikmed peavad alluma akadeemiliselt staažilt vanematele liikmetele; concoetur'itel omavahelist vanuseprinsiipi ei arvestata; ka kaob vanuseprintsiip omavahelises suhtlemises vilistlastel.

vapisaal - konvendisaal; siin asub ka organisatsioni vapp

Vendlus, ausus, hoolsus - korp! Fraternitas Liviensis lipukiri

vennastuspidu - kommerss kitsamas mõistes; keerukas traditsiooniline rituaal oma ühtekuuluvus- ja vennalikkusetunde, korporatsiooni põhimõtete ja aadete kinnitamiseks koos teklite rapiiri otsa torkamisega ja sümboose veinikarikaga.

Verbum peto - (lad.) palun kõneks luba

vilistlane - sks. Philister - (vananenult põlglikult öelduna) mitteüliõpilane; endine üliõpilasorganisatsiooni tegevliige; vilistlaskogu liige, kellel on värvide kandmise õigus. Tal on õigus igati osa võtta korp! elust. Ta tasub osamakse vastavalt üldkoosoleku otsusele.

vilistlaskogu - korporatsiooni vilistlastest koosnev eraldi seisev organisatsioon, mille eesmärgiks on tegevkonvendi igakülgne toetamine.

vironus - Korp! Vironia värvikandja

viroonlane - korp! Vironia värvikandja või mustmaja

Vitam, salutem, veritatem. Acti Labores Jucundi. - korp! Lettonia vapikiri

vivat, crescat, floreat ... in aeternum! - (lad.) elagu, kasvagu, õitsegu ... igavesti!

värvid - pr. couleurs; kitsamas mõistes tekkel ja lint, laiemas mõistes kogu koloorium; tekkel ja lint on kujunenud sõjaväelase riietusest: kiivri(ilustise)st ja mõõgarihmast (sks. soldatische Bändestracht).

värvikandja - organisatsiooni liige kes on saanud õiguse kanda oma organisatsiooni värviteklit ja linti ning võib kasutada kõiki regaale; tegevliige, üliõpilasvilistlane või vilistlane.

värvikandja rebane - tegevliige, kes on saanud värvid oma 1. - 2. organisatsioonisviibimise semestri jooksul, s.o. oma rebaseajal.

värvirapiir - Värvirapiir on rapiir, mille kaitsekorv on värvides. Rapiire kasutatakse peamiselt “silentium “ ja “ ex est “ hüüete juures, auvalves, laulu juhtimisel ja stehhimisel. Rebaste jaoks on olemas must rapiir. Värvirapiiri tohib reb! Puutuda ainult terast. Stehhimise juures kasutavad ka reb!! ja külalised värvirapiiri.


Weinzipfel - Vaata ripats


Ü.L. - Üliõpilasseltside Liit

Ühisus. Kindlus. Ausus. - Korp! Vironia deviis

ÜK - üliõpilaskogu lühend.

Üks kõige - kõik ühe eest! - Korp! Revelia lipukiri

Üks kõigi eest, kõik ühe eest! - Korp! Sakala lipukiri

üldmüts - valge üliõpilasmüts üldise üliõpilasmärgina

üliõpilashümn - Vaata Gaudeamus igitur

üliõpilasvilistlane - Vaata buršvilistlane

ÜS - üliõpilasseltsi lühend


šmollis - elliptiline kokkutõmme lad. sõnadest sis mih mollis amicus või sit (tibi) mollis - olgu (sulle) kosutav. Aegade hämarusest pärit tudengihüüe ja soovsõna, mis nõuab vastust fiducit, mis on ebagrammatiline tuletis sõnast fidus, ustav. šmollis-hüüdega lõpetavad tegevliikmed laulud (peale ametlike laulude), rebased vastavad fiducit.

šoppen - (sks. Schoppen, pr. chopine) - õllekann.