korp! Fraternitas Estica

Oli kodu meil sisemaa põldude vöös

Muusika:
P. Veebel
Sõnad:
G. Helbemäe

Oli kodu meil sisemaa põldude vöös
Või ranniku liivasel rannal,
Või saarel, kus vihane tormide sääst
Käis päeval ja ööl meie kannul.
Me tulnud ja moodustand terasest kee,
Mees mehega sammu siin astub.
Ja kõigil on ühine eesmärk ja tee:
Käes relvaga vaenlase vastu!

Refr. Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil täita.
Eesti tulevik, see meie kõikide siht,
mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatand on käed
Ja ühiselt kantakse raskust.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb
meie relvade hävitav vastus.

Sinu silmis küll pisaraid nägin, mu neid,
Kui lahkudes hoidsin su käsi.
Kord tagasi tulen ja kuivatan neid,
Tean, oodates sina ei väsi.
Kuid tahan, et naeratad mul püstipäi,
Ma naeratan sinule vastu.
Kui vaimus mu kõrval sa vaprasti käid,
Siis rõõmsamalt riviski astun!

Refr. Me leegion sammub...

Meie kodudest üle käind raevutsev tuul,
Neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni kui rauas on kuul
Ja neile tee avat on koju!
Kord teostub see kindlasti, ühinend siis
Kõik eestlased kodumaa pinnal.
Seal võidukaist lauludest kajamas hiis:
See võitlus on väärinud hinna.

Refr. Me leegion sammub...