korp! Fraternitas Estica

Coetus 1906/1907

Friedrich Akelauvil! Friedrich Karl Akel

Sünd. 05.09.1871 Halliste, Pärnumaa
Surn. 03.07.1941 Tallinn, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1932. aastal
Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1892. aastal
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1897

Eesti riigitegelane, diplomaat ja arst Friedrich Karl Akel sündis 5. septembril (vkj. 24.08.) 1871. aastal Pärnumaal Halliste kihelkonnas Kaubi karjamõisa omaniku pojana.

Ta omandas üldhariduse Viljandi elementaarkoolis 1881-1883 ja Viljandi kreiskoolis 1883-1887, siis jätkas õpinguid Tartu Aleksandri gümnaasiumis 1889-1892 ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1892-1897. Juba 1892. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste seltsi ning oli mõnda aega 1897. aastal ka seltsi esimees. Kuid seoses korporatsioon Fraternitas Estica loomisega 1907. aastal sai temast selle üks asutaja ja vilistlane.

Friedrich Akel praktiseeris järgnevalt Tartu polikliinikus 1898-1899, Varssavis Usjadovi haiglas 1899-1901, Riias Reimersi silmakliinikus 1901-1902 ning lühemat aega Berliinis, Leipzigis ja Prahas. Sügisel 1902. aasta asus Fr. K. Akel silmaarstina tööle Tallinnas. Võttis arstina osa Vene-Jaapani sõjast 1904-1905.

Friedrich Karl Akel abiellus 12. märtsil 1906. aastal Adele Karoline Tenziga. Perre sündis neli last: tütred Vilma, Asta ja Lia ning poeg Friedrich. Eluasemeks sai Tallinnasse Roosikrantsi 10 maja, mille ostuks raha saadi Kaubi karjamõisa müümisest. Samas Roosikrantsi tänava majas avas dr. Akel 1912. aastal erasilmakliiniku.

Juba 1907. aastal oli Fr. K. Akel koos teiste rahvuskaaslastest arstidega avanud Tallinnas Eesti Arstide Haigemaja, millest sai edukalt toimiv raviasutus.

Väga aktiivne oli Friedrich Karl Akel ka ühiskondlikult olles Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige; spordiselts Kalevi, teatri OÜ Estonia ja Tallinna Krediidiühisuse, hilisema Krediitpanga, nõukogu liige ja esimees. Samuti kuulus liikmena Tallinna Linnavolikogusse ning oli selle juhatajaks.

Poliitiliselt kuulus ta algul koos Jaan Tõnissoniga Eesti Rahvameelsesse Eduerakonda, millest sai hiljem Eesti Demokraatlik Erakond ja ühinedes Rahvaerakond. Vabadussõja ajal oli Akel üks Kristliku Rahvaerakonna asutajaist ning hiljem selle kandvamaid jõude. Aastatel 1920-1922 tegutses ta värskelt ellukutsutud EELK Konsistooriumi abipresidendina.

Friedrich Karl Akeli diplomaadikarjäär algas 1922. aastal, kui ta määrati Eesti saadikuks Soome asukohaga Helsingis. Aasta hiljem saabus ta tagasi Tallinna ning sai esimest korda välisministriks riigivanem Konstantin Pätsi juhitud valitsuses augustis 1923. Juba märtsis 1924 asus aga Akel ise riigivanemana juhtima Kristliku Rahvaerakonna, Tööerakonna ja Rahvaerakonna liikmeist moodustatud valitsust.

Tema valitsemisaega sattus ka kurikuulus kommunistide 1924. aasta detsembrimäss, mille järgselt ta ametist lahkus ja asus taas tööle silmaarstina.

Kuid juba mais 1926 osutus ta valituks 3. Riigikogu liikmeks, kust peatselt asus taas ministritoolile. Teistkordselt sai temast välisminister 1926. aasta juulis, kui riigivanem Jaan Teemant kutsus Akeli oma valitsusse, kus tegutses 1927. aasta detsembrini. Järgnevatel aastatel oli ta taas diplomaatilisel tööl. Perioodil 1928-1934 oli Fr. K. Akel Eesti saadikuks Rootsis ning ühtlasi Norras ja Taanis asukohaga Stockholmis ja 1934-1936 Saksamaal ning samas Hollandis asukohaga Berliinis.

On märkimisväärne, et aastatel 1927-1932 kuulus Friedrich Karl Akel Eesti esindajana Rahvusvahelisse Olümpiakomiteesse.

Kolmandat korda sai Akelist välisminister riigivanema Konstantin Pätsi valitsuses juunist 1936., kus oli ametis kuni maini 1938. Seoses uue põhiseaduse väljatöötamisega valiti ta 1937. aastal Rahvuskogu 2. koja liikmeks. Aastail 1938-1940 oli Fr. K. Akel nimetatud liikmena Riiginõukogus. Ka majandusvallas jätkas ta tegutsemist olles 1939-1940 AS Esimene Eesti Põlevkivitööstuse juhatuse esimehe asetäitjaks ning jätkas oma arstipraksist.

Pärast 1940. aasta suvel toimunud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt tõmbus Akel poliitilisest ja ühiskondlikust elust kõrvale ja töötas vaid arstina silmakliinikus.

Kuid juba 17. oktoobril 1940 ta arreteeriti oma kodutrepil Nõukogude julgeolekuorganite poolt ja paigutati Tallinna Patarei vanglasse. Võõrvõimu poolt mõisteti Akel 1941. aasta juuli algul, kui juba oli puhkenud sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, surma. Friedrich Karl Akel lasti maha 3. juulil 1941. aastal Tallinnas, tõenäoliselt vanglas või Pirita-Kosel. Tema viimane puhkepaik on teadmata. Samas pole välistatud, et Akeli põrm puhkab koos paljude teiste tundmatute Nõukogude terrori ohvritega Tallinna Liiva kalmistul.

Traagiline oli ka tema perekonna saatus. Abikaasa Adele Karoline Akel küüditati 1941. aasta suvel Venemaale ja suri seal 1944. aastal. Ka tütar Asta Treude koos perega küüditati Venemaale, kus tema mees Damasius Treude 1942. aastal suri. Poeg Friedrich Akel viidi samuti Venemaale ja hukkus sealses vangilaagris 1942. aastal. Vaid kahel tütrel õnnestus pääseda. Nii oli Lia abiellunud Rootsi diplomaadi Erik Sydoviga ja asus elama Rootsi. Ka tütar Vilmal õnnestus siirduda Rootsi.

Valgetähe I klassi teenetemärk 23.02.1938
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu I aste 28.08.1936
Kotkaristi I klassi teenetemärk 20.02.1935
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste 19.02.1927

Richard Anniksv! Richard Anni

Sünd. 23.01.1885 Tartu
Surn. 20.10.1911 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1905. aastal
arstiteadus, Tartu Ülikool

Isa majaomanik Heinrich Anni, ema Sophie, neiuna Hallik. Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1905. a., stud. med. 05-II kuni 08-I. Ei lõpetanud tervislikel põhjustel (tuberkuloos). Vallaline.

Heinrich Bauervil! Heinrich Nikolai Bauer

Sünd. 30.07.1874 Paide
Surn. 10.10.1927 Tallinn, Eesti

Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi III/2

Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1896. aastal
cand. ajalugu, Tartu Ülikool, 1900

Isa oli kaupmees, endine mõisavalitseja Friedrich Bauer, ema - Sofie, neiuna Bierman. Õppis Tallinna kubermangu gümnaasiumis 1885-1890. a., Poltava gümnaasiumis 1891-1893. a., Tallinna Nikolai gümnaasiumis 1893-1896. a. Stud hist. 96-II, cand.hist. 1900. a. Sai üliõpilasena kuldauraha auhinna töö eest. Sooritas saksa keele ülemõpetaja (Oberleherer) eksami 1897. a.

1900-1903 Tartu Poeg- ja Tütarlaste gümnaasiumi saksa keele ja ajaloo õpetaja
1903-1906 kõrgemate pedagoogiliste naiskursuste lektoriks Varssavi Reaalkoolis
1906-1911 Tallinna Nikolai I gümnaasiumi ülemõpetaja
1911-1918 Tallinna linna tütarlaste kommertsgümnaasiumi juhataja
1918-1920 võttis osa Vabadussõjast, Vabadusristi III/2 kavaler
25.01.1921-21.11.1922 Eesti Vabariigi haridusminister
1922-1927 Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor

1907-1927 Eesti Lastekasvatuse Seltsi asutaja ja juhataja
1919-1927 Eesti Punase Risti abiesimees asutamisest peale

Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste 19.02.1927
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 22.02.1921
Vabadusristi III liik 2. järk 10.08.1920

Tallinna linnavolinik ja II Riigikogu liige.
Maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule.

Rudolf Hurtvil! Rudolf Hurt

Sünd. 18.11.1874 Otepää
Surn. 28.12.1917 Tallinn, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Peterburi Peetri Gümnaasiumi 1893. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1901

Sündinud: 18/30.11.1874 Otepää.
Isa: Jakob Hurt (10/22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald — 31.12.1906/13.01.1907 Sankt Peterburg), õpetaja, isa: kooliõpetaja Jaan Hurt, ema: Marie snd Kurvits.
Ema: Adele Eugenie snd Oettel (17.11.1847 Tartu — 16.12.1918), isa: filosoofia dr Carl Oettel, ema: Luise Marie snd Hauser.
Õed-vennad:
1. Mathilde (16.09.1869—1953), laul: 1888, abik: Aleksander Mäevälja (Mohrfeldt) (14/26.01.1857 Järva-Jaani kihelkond — 08.08.1938 Kõnnu);
2. Max (28.06.1871—1938), kaubandus- ja tööstustegelane;
3. Hildegard (16.10.1873—01.02.1877);
4. Linda (22.12.1877—1956);
5. Helmi (09.04.1879—26.08.1881).
Õpingud: koduõpetaja, 1884—93 Peterburi Peetri Gümnaasium, 1893—1901 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskond.
Prooviaasta: Paistu, Viljandi.
Ordinatsioon: 08.12.1902 Viljandis abiõpetajaks Viljandis.
Teenistuskäik: 1902—03 Viljandis abiõpetaja, Tallinna Pauluse kog asutaja dets 1904 ja õpetaja 1904—05, 1903—06 Tallinna Kaarli kog abiõpetaja, 1906—17 Tallinna Kaarli kog II pihtkonna õpetaja.
1907—17 Eesti Evangeelsete Noormeeste Seltsi esimees.
Laulatatud: 20.10.1902 Nõo.
Abikaasa: Helmi Magdalene snd Lipp (24.03.1881 Tartu — 24.01.1951), isa: Martin Lipp, ema: Lydia Henriette snd Lau.
Lapsed: 1. Erika Sigrid (24.05.1903 Viljandi — 31.08.1954 Nürnberg), laul: 20.11.1933 Berliin-Charlottenburg, abik: insener Helmut Spiller;
2. Gunnar (15/28.03.1905 Tallinn — 20.08.1965 Koblenz), arhitekt, laul: 08.06.1935 Danzig-Oliva, abik: Ruth snd Begeng;
3. Sigurd (18/31.05.1907 Tallinn), kindlustusametnik, laul: 23.06.1965 Düsseldorf, abik: Reinhild Terpe.
Surnud: 28.12.1917/10.01.1918 Tallinn.
Maetud: Siselinna kalmistu (Tallinn).

ARTIKKEL: HOIA MU LAMBAID KUI KARJANE!, Külli Keel

Alates 1. jaanuarist 1906. a. jaotati Kaarli kogudus kaheks iseseisvaks pihtkonnaks, II pihtkonna õpetajaks valiti Rudolf Hurt. Pühapäeval, 15. jaanuaril 1906. a. õnnistati ta ka ametisse. Pidulik tseremoonia viidi läbi kindralsuperintendent D. B. von Lemm'i ja õpetajate J. H. Brasche ja J. Hurti kaasabil. Pühitsuskõne aluseks olid Jeesuse sõnad Peetrusele: "Hoia mu lambaid kui karjane!" (Jh 21, 16). Rudolf Hurt vastas mõttega Pauluse esimesest kirjast korintlastele (13, 13): "… sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad…", mõeldes seejuures koguduse terviklikkusele ja osadusele üksteisega kui ühe ihu liikmetega. Õpetaja Rudolf Hurt sai koguduses väga armastatud õpetajaks, kes teenis siin 14 aastat.

Lapsepõlv ja noorusiga

1870. aastate keskpaigas oli rahvuslik mõtlemine Eestis muutunud normaalseks ja enesestmõistetavaks, just neil aastatel toimus rahva teadvuses vahest kõige olulisem murrang. Samal ajajärgul, 18. novembril 1874, nägi ilmavalgust Rudolf Hurt. Tema isa Jakob Hurt oli üks tolleaegseid rahvusliku liikumise liidreid. 1871. aastal kutsuti Jakob Hurta ka Kaarli koguduse õpetajaks, kes pidas aga Tallinnat rahvusliku liikumise keskustest liiga kaugelseisvaks ning lükkas pakkumise tagasi. Rudolfi sünni ajal töötas ta Otepää koguduses kirikuõpetajana. Rudolfi musikaalne ema, Eugenie Oettel, oli oma emalt pärinud prantsuse temperamendi ja täiendas oma siiruse ja vahetusega J. Hurda veidi endassetõmbunud iseloomu. Jakob Hurt pidas oma missiooniks kirikuõpetajana eesti rahva heaks tegutseda, selle unistusega ühines ka tema abikaasa. Peres kasvas lapsi kokku kuus - Mathilde, Max , Hildegard, Rudolf, Linda ja Helmi. Rudolfi õed Hildegard ja Helmi surid noorelt.

Otepääl elas pereisa Jakob aja säästlikuks kasutamiseks kindla päevakava järgi. Enamus päevast möödus tiheda töögraafiku all. Puhkuseks olid talle vaid pere keskel veedetud tunnid. Isa armastas väga lastega mängida, tihti kisti ta kaasa õige metsikutesse mängudesse. Vahel pidi ta etendama karu, vahel ajas koos lastega, ahjuroop käes, rotte taga. Kohalik rahvas kirjeldas veel kolmekümnendatel aastatel, kuidas auväärt teadlane lastega "hunti ja seitset kitsetalle mängis." Harmoonilised olid ka Rudolfi ema-isa suhted. Eugenie Hurt austas ja armastas oma meest piiritult ning hoolitses tema eest kiivalt. Oma mehe populaarsuse ja tubliduse üle oli ta lausa lapselikult uhke, võttes oma kodus lahkelt vastu mehe sõpru ja abivajajaid. Hurtade kodust Otepääl kujunes tollase rahvusliku liikumise keskpunkte. Maja oli rahvast pidevalt täis ning oli õige tavaline, et lõunalaud tuli katta mitmekümnele inimesele. Ka Jakob Hurt hoidis oma lapsi ja naist väga ning kodust eemal viibides igatses nende järele. Rudolfi vanemate armastus püsis ehe ja kuum kogu nende kooselu jooksul.

1880. aasta suvel sattus Jakob Hurt keerulisse olukorda - tema suhted Liivimaa kirikuvõimudega olid lootusetult sassis, mõtted liikusid isegi kirikuõpetaja ametist loobumisest. Ootamatult saabus aga talle pakkumine Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja kohale. Linn, mis oli suuruselt viies Euroopas, oli eestlase jaoks tõeline metropol. Piiteri avar ja baltisakslusest vaba õhkkond oli sinna kohale meelitanud hulga teisigi eesti "helgeid päid". 1860. aastal ehitatud Eesti Jaani Koguduse ümber käis aktiivne kultuuri- ja ühiskondlik elu. Koguduse juures oli eesti kool, töötas koguduse kirikukool, samal ajal hakkas järsult suurenema eesti seltside arv, millest nii mõnelgi oli mitu kooli.
1880. aasta oktoobris saabuski Hurtade perekond Peterburi. Ka siin pandi laste haridusele suurt rõhku. Kuulusid ju Jakobi põhimõtete juurde vastupanu venestuspoliitikale, teisalt aga kultuuri ja eneseharimise eelistamise poliitika. Vanemate laste edasiharimiseks emakeeles oli Peterburi kaasa võetud koduõpetaja, kes lapsed gümnaasiumitasemeni välja viis. Rudolfi kooliaastad möödusid Peterburis kirikukoolis, teoloogilise haridus sai ta 1893-1901 Tartu Ülikoolis. Peterburi ta enam tagasi ei läinud - õpetajaameti prooviaasta möödus Paistus ja Viljandis ning 1902-1903 töötas ta Viljandis abiõpetajana.

Perekond

20.10.1902 abiellus Rudolf Hurt Helmi Magdalene Lipp'iga. Rudolfi väljavalitu tekitas suurt muret tema vanematele, kuna nende arvates puudus pruudil igasugune arusaamine rahvuslikest ideaalidest. Perekond oli alguses väga vastu nende abiellumisele, viimaks aga andsid järgi, vastasel korral oleks nende poeg lubanud vallaliseks jääda. Probleeme oli tekitanud ka esikpoja nimi. Eesti nimesid propageerinud Jakob Hurt lootis, et lapselapsele pannakse eesti nimi. Pandud nimi Gunnar kurvastas aga Rudolfi vanemaid väga. Lisaks Gunnarile kasvasid peres Erika Sigrid ja Sigurd. Helmi Hurt koos lastega asusid peale Rudolfi surma elama Saksamaale.

Kaarli koguduses

Peale abiõpetaja Christfried Brasche suunamist Juuru kogudusse kutsuti Viljandist Kaarli kogudusse Rudolf Hurt, kes ajavahemikul 1903-1906 teenis kui abiõpetaja, 1906. aastast kuni oma surmani 1917. aastal II pihtkonna õpetajana. II pihtkonda alustati nullist, aja jooksul kujunes sellest suur pihtkond.

Rudolf Hurt algatas Kaarli koguduses lastejumalateenistuste traditsiooni. Neid peeti pühapäeviti kell 3 pärastlõunal. Tol ajal olid need ainukesed Tallinnas ning ilmselt seepärast võeti neist väga elavalt osa. Lapsi oli kirik täis, õpetaja käis ringi nendega rääkimas ja pead silitamas. Lapsed hoidsid teda väga! Ühes kirjas Konsistooriumile on märge, et Kaarli kirikus on lastejumalateenistustel üle tuhande lapse ja sellepärast pole võimalik vastu tulla koguduse soovile pidada pühapäeval kahte jumalateenistust. Enne 1940. aastat ei suutnud ükski õpetaja lastejumalateenistusi niisugusele tasemele viia.

Rudolf Hurt andis lastele lühikesed ja selged õpetused, kuidas nad peaksid end kirikus üleval pidama: tule korralikult õigel ajal igal pühapäeval kirikusse; võta oma lauluraamat kaasa, - astu kirikus tasa; mine vaikselt oma kohale, - ära tülita teisi; ära aja juttu, - ära vaata asjata ümber; laula südamest, - kuula tähelepanelikult; ole kirikus jumalateenistuse lõpuni; mine kirikust välja vaikselt, astu tasa ja ära kohe kõnele; ole kodus sõnakuulelik oma vanemaile ja kasvatajaile.

Kaarli koguduse poolt algatatud noorsootööd esialgu ei tehtud. Ettevõtlik oli aga 1898. a. Tallinnas asutatud Eesti Evangeelsete Noormeeste Selts, mille esimees 1907st aastast kuni oma surmani (1917) oli Rudolf Hurt. Tema juhatuse all kosus selts suureks ja ka tegevus oli väga mitmekülgne, neil oli suur raamatukogu ning oma laulu- ja pasunakoor. Osa raamatukogust on säilinud ning asub praeguses kevadel avatud raamatukogus. Suuremad seltsi üritused toimusidki Kaarli kirikus. Rudolf Hurda surm osutus seltsile parandamatuks löögiks - selts kaotas oma elujõulisuse ja hakkas kiratsema, kuni viimaks töö vaibus täiesti.

Et tsaariajal oli Eesti koolides õppekeeleks vene keel, siis loomulikult ootasid vaimuinimesed vaid sobivat momenti emakeelsete koolide avamiseks. Aleksandrikooli kunagiste aktiivsete propageerijate hulka kuulus ka Rudolf Hurda isa Jakob Hurt, kes oli ka aastatel 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president. 1860ndatel tuldi välja Eesti Aleksandrikooli ideega, mis õppekursuselt pidi olema otseseks jätkuks kihelkonnakoolile. Kool oli ette nähtud neljaklassilisena, maksuta õpetuse ja korteriga õpilastele. Õpetamine pidi toimuma eesti ja saksa keeles. Eesti keeles usuõpetust, looduslugu, agronoomiat, majandust, rehkendamist, maateadust ja ajalugu, saksa keeles füüsikat, geomeetriat, kahes kõrgemas klassis maateadust ja ajalugu. Kool küll lõpuks avati 1888. aastal Põltsamaal, mis paraku aga erines õige otsustavalt algselt planeeritust. Rahvuse ja keele edendamise asemel olid tõusnud märksõnadeks keiser, usk ja isamaa. Kool avati vene õppekeelega koolina, kus eesti keel oli vaid üheks kohustuslikuks õppeaineks.

Emakeelse kooli mõtte tõid Peterburi Eesti Jaani kogudusest kaasa ka Aleksander Kapp ja Rudolf Hurt, kui nad tulid Kaarli kogudust teenima. Rudolf Hurt tegi eestikeelse keskkooli loomise ettepaneku koguduse peakoosolekul 28. mail 1917. Kool avatigi poolteist aastat hiljem, 1. oktoobril 1918, Rudolfi silmad seda kahjuks enam ei näinud…

Ootamatu surm

Õpetaja Hurda surm oli traagiline. Teda oli kutsutud Nõmmele last ristima. Antud aadressil ei olnud aga ühtegi last, vaid teda võtsid vastu mõnitavad enamlased. Rudolf Hurda tundlikule hingele mõjus see halvasti, ka jõulupühade raske töö ning viimaste aegade ärevad sündmused koguduses olid tema südant, mis viimastel aastatel enam päris terve ei olnud, vaevanud. Järgmisel hommikul tabas teda ootamatu surm. Ta suri 43. aastasena 28. detsembril 1917 südamerabandusse. Rudolf Hurt maeti 3. jaanuaril 1918 Vana-Kaarli kalmistule.

Oma armastatud õpetaja Rudolf Hurda hauasamba heaks hakati raha korjama, hauasamba pühitsemine toimus Vana-Kaarli kalmistul 21. novembril 1920.

Elmar Jürmannksv! Elmar Jürmann

Sünd. 05.01.1885 Lustivere v., Viljandimaa
Surn. 07.05.1908 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1905. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool

Vendade J. Verner (matr. 27928 ja 1574) ja J. Endel, hiljem Jürma (matr. 942) onu (isa vend).

Isa Kaliküla mõisavalitseja Juhan J., ema Kai, neiuna Reinberg. Stud. theol. 05-II, hiljem stud. jur. Ei lõpetanud tervislikel põhjustel (tuberkuloos). Oli kutseliseks näitlejaks Vanemuises. Vallaline.

Aleksander Kappauvil! Aleksander Leon Kapp

Sünd. 06.07.1874 Suure-Jaani
Surn. 09.09.1940 Tallinn, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1927. aastal
Haridustee:
Lõpetas Viljandi Gümnaasiumi 1892. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1901

Maetud Tallinna Siselinna kalmistule 11.09.1940.a.

Õppis Suure-Jaani kihelkonnakoolis, isa juures kodus ja Viljandi Gümnaasiumis, mille lõpetas 1892. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust 1897-1901.
1901-1903. a. õpetaja prooviaastad Peterburis R.G.Kalda juures.
1904-1905. a. oli Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja ning mitmete koolide usuõpetaja.
Valiti 1905. a. Tallinna Pauluse koguduse õpetajaks.
Aastast 1906 Tallinna Kaarli koguduse õpetaja ja usuõpetaja Tallinna keskkoolides.
Asutaja vilistlane ja kauaaegne Fraternitas Estica vilistlaskogu esimees (kuulus enne EÜS kus oli esimeheks 1895.a. II sem. kuni 1896.a. II sem.).
Alates 1922. a. Tallinna praost-emeritus.
Asutava Kogu ja IV Riigikogu liige.
Tallinna praostkonna praost aastast 1927. On täitnud piiskopi kohuseid.
Eestimaa Rahvahariduse Seltsi asutajaid.
Tallinna Eesti Kirjastusühisuse "Päevalehe" asutaja ning juhatuse liige.
Tallinna Kaarli Gümnaasiumi asutaja ja kooli kuratooriumi esimees.
Tallinna linnamisjoni esimees.
Kristliku Rahvaerakonna asutajaid.
Eesti Evangeelse Lutheri Usu Konsistooriumi assessor aastast 1931.

Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste 12.02.1934

Johan Keerigvil! Johan Keerig

Sünd. 30.10.1868 Vana-Võidu v., Viljandimaa
Surn. 05.09.1933 Tallinn, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1898. aastal
cand. majandus ja politoloogia, Tartu Ülikool

Stud.theol 1891-I kuni 1895-II. Prooviaastal Peterburi Jaani koguduses, ordineeritud samas abiõpetajaks 06.12.1898. Oli õpetajaks Kaukasuses Vladikavkasis 1902-1907. a., Tallinna Pauluse koguduses 1907-1908. a., Jüri koguduses 1908-1919. a., Käina koguduses 1924-1932. a. Sealt peale elas Tallinnas.

Abikaasa elma Eichenthal, sündinud 1889. a. Tallinnas.

vil! Julius Kitsing

Sünd. 01.08.1869 Vana-Tännassilma v., Viljandimaa
Surn. 01.09.1929 Tallinn, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi
cand. metsandus, Tartu Ülikool

mat. 14812

Artur Kokultvil! Artur Kokult

Sünd. 12.10.1873 Tartu
Surn. 1941 Venemaa

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1903. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool

07.05.1939 VK koosoleku osavõtja

Isa majaomanik Adolf K., ema Charlotte, neiuna Jürgenson. Õppis Tartu linna elementaarkoolis 1891-92, Tartu gümnaasiumis 1892-1903, stud. theol. 03-II kuni 07-I, ei lõpetanud. Sooritas 1911. a. saksa keele ülemõpetaja (Oberlehrer) kutseeksami ja töötas kooliõpetajana Venemaal 1912-1914, Valgas 1914-1918, oli koolinõunikuks Valgas 1919-1920, linnanõunikuks 1921-1923, linnapeaks Valgas 1923-1924 ja 1927-1928 ja hiljem oli Valga panga asjaajaja direktoriks. Vangistati ja küüditati 1941. a. Vallaline.

Jüri Kristianvil! Jüri Kristian

Sünd. 25.10.1882 Vaimastvere v., Tartumaa
Surn. 1943 Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1904. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool

Sündinud 25. oktoobril 1882. a. Laiuse kihelkonnas Vaimastvere vallas. Isa oli Endla küla Tapiku talu pidaja Jüri Kristian. Ema - Anna, neiuna Rosenberg.

Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1904. a.

Stud. theol. 1904-II kuni 1908-I. Lõpetas cand.theol. Matrikkel 19461.
EÜSi coetus 1904-II

Oli alates 1911. a. maksuametnikuks Venemaal, seejärel alates 1. novembrist 1920 Eesti maksudevalitsuses, kus alates 17.11.1930 otsemaksude osakonna juhataja.

Valgetähe III klassi teenetemärk 20.02.1939

Surnud 1943. aastal.

Heinrich Kurmvil! Heinrich Kurm

Sünd. 14.03.1881 Pati v., Pärnumaa
Surn. 07.03.1932 Puka, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi 1903. aastal
õigusteadus, Tartu Ülikool

Isa talupidaja Heinrich K., ema Reet, neiuna Tipper. Stud. jur. 03-II kuni 05-II. Hiljem töötas tunniandjana Pärnus. Alates 1928. a. haigena Pukas apteeker Jaak Keerigi juures. Vallaline.

Voldemar Kurrikksv! Voldemar Kurrik

Sünd. 20.10.1878 Tartu
Surn. 01.07.1925 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1898. aastal
cand. matemaatika c. l., Tartu Ülikool, 1917

Isa kooliõpetaja Juhan K., ema Vilhelmine neiuna Wieleberg. Õppisa Tartu reaalkoolis 1889-II kuni 1892-I, Zeddelmanni eragümnaasiumis 1892-II kuni 1896-I, Tartu gümnaasiumis 1896-II kuni 1898-I, stud.math. 98-II peale. Haiguse tõttu lõpetas ülikooli alles 1917. a. kuldrahaga. Oli ülikooli tähetorni sünoptikuks. Vallaline.

Arnold Laurvil! Arnold Laur

Sünd. 21.07.1880 Tori kihelkond, Pärnumaa
Surn. 22.12.1922 Tartu, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi 1902. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1910

Isa Jaan, ema Marie neiuna Saks. Vanemad surid varakult, kasvatati üles Pärnus sugulaste poolt. Stud theol. 02-II kuni 10-I. Ordineeriti 9. juulil 1911. a. Oli Tartu Peetri koguduse II pihtkonna õpetajaks alates 7. detsemrist 1912. a., õpetajana oli väga armastatud oma koguduse liikmete poolt. Abiellus 1913. a. Dagmar Ruusiga, sünd. 31.01.1879, surnud 03.03.1961, Pärnu maamõõtja Karl Ruusi tütar. Hüüdnimi "Lange" (Pikk).

Hans Leesmentauvil! Hans Leesment

Sünd. 13.02.1873 Abja v., Pärnumaa
Surn. 26.08.1944 Tallinn, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1932. aastal
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi III/2

Haridustee:
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899

Elulugu

Hans Leesment sündis Vanamõisa valla Reitle talu omaniku Karl Leesmenti pojana. Õppis Jäärja-Veelikse vallakoolis, Pärnu kreiskoolis, Pärnu Gümnaasiumis ja 1893–1899 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
1893–1899 oli ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, selle kirjatoimetaja ning esimees. Hiljem kuulus ta korporatsiooni Fraternitas Estica ning oli 1911–1940 selle vilistlaskogu liige.
1900. aastal sai ta Moskvas maakonnaarsti tunnistuse. 1900–1902 töötas ta arstina Pärnus. 1902–1904 täiendas ta end Berliinis, Prantsusmaal ja Peterburis. 1904–1905 võttis Leesment sõjaväearstina osa Vene-Jaapani sõjast. 1906–1907 oli ta Tartu Ülikooli naistekliiniku assistent ning seejärel Pensa kubermanguhaigla naiste- ja sünnitusosakonna arst.
1908–1914 oli ta Tallinnas naistearst ja Eesti arstide erakliiniku ning Punase Risti haigla naisteosakonna juhataja ja kooliarst.
1914–1917 osales ta sõjaväearstina esimeses maailmasõjas. 20. juulil 1916 sai ta Galiitsias põrutada. Sõjas näidatud teenete eest autasustati teda Püha Anna, Püha Stanislavi ja Püha Vladimiri ordeniga. 1917 sai ta polkovniku aukraadi.
1917–1918 oli ta 1. Eesti polgu ja I Eesti diviisi vanemarst. Vabadussõjas teenis ta I diviisi arstina.
1920. aastal annetati talle Vabadusristi III liigi 2. järk.
1919–1940 oli ta Eesti Punase Risti president. 1922. aastal astus ta uuesti sõjaväeteenistusse ja määrati Tallinna Sõjaväe Keskhaigla konsultandiks. 1923. aasta veebruaris sai ta sanitaarkoloneli auastme.
1929. aastal läks Leesment erru, kuid 1933. aasta veebruaris võeti ta taas teenistusse ja määrati Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse konsultandiks ja paar kuud hiljem Kaitseväe Tervishoiukomitee liikmeks. Samal aastal sai ta sanitaarkindralmajori auastme.
1940. vabastati ta sõjaväeteenistusest.
Hans Leesment kuulus Kristlikku Rahvaerakonda ja ta oli Asutava Kogu ja I ja III riigikogu liige. 1925–1940 oli ta Riikliku Tervishoiu Nõukogu ja Rahvusvahelise Punase Risti Liiga Nõukogu liige. 1927-1940 oli ta Eesti Noorte Punase Risti esimees, 1929-1940 Rahvusvahelise Sotsiaalkomitee Eesti sektsiooni esimees, 1932-1940 Ühisabi esimees ja 1938–1940 Riiginõukogu liige.
1941 määrati ta Eesti Rahva Ühisabi abipresidendiks ning 1942. aasta suvel Eesti Rahva Ühisabi sanitaarala juhiks.
Hans Leesment suri 1944. aastal maoverejooksu tagajärjel ja ta maeti Tallinna Kaarli kalmistule (praegu Siselinna kalmistu osa).

Ühiskondlik tegevus

1900–1903 oli ta Pärnu Endla Seltsi juhatuse ja 1910–1922 Tallinna Estonia Seltsi juhatuse liige. Kuni 1932. aastani kuulus ta Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatusse.
Samuti oli ta Tallinna Eesti Arstide Seltsi esimees ning Kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali komitee, VRVÜ Tallinna osakonna, seltsi Esimene Eesti Polk, Eesti-Rootsi Ühingu, Eesti-Rumeenia Ühingu ja mitme teise organisatsiooni liige. Hans Leesment oli ka Tallinna Skautide Maleva auvaneman ja Eesti Punase Risti Seltsi auliige 1933. aastast.

Perekond

Hans Leesment abiellus 15. veebruaril 1902 Tartus Ella-Marie-Julie Pritsoniga (1881–1944). Abielust sündisid:
Hans Erik Leesment (1904–1935)
Leonhard Georg Leesment (sünd. 1907)
Ilmar Karl Leesment (1908–1986)

Teenetemärgid

Püha Stanislavi ordeni 3. klass
Püha Stanislavi ordeni 2. klass
Püha Anna ordeni 3. klass mõõkadega
Püha Anna ordeni 2. klass mõõkadega
Püha Vladimiri ordeni 4. klass mõõkadega
Vabadusristi III liik 2. järk 10.08.1920
Vabadussõja mälestusmedal
Kotkaristi II klassi teenetemärk 06.06.1930
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu I aste 19.02.1927
Jeruusalemma Püha Laatsaruse Ordu II klass (Magna Crux)
Hans Leesmenti autasustati ka mitmete Belgia, Läti, Poola, Portugali, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ungari Punase Risti organisatsioonide ning Poola Kaitseliidu allorganisatsioonide teenetemärkidega.

Heinrich Luhtvil! Heinrich Johann Luht

Sünd. 07.05.1865 Lustivere v., Viljandimaa
Surn.

Haridustee:
dipl. rohuteadus, Tartu Ülikool, 1891

Heinrich luht sündis Põltsamaa kihelkonnas 7. mail 1865. a., kus ta sai alghariduse. 1891. a. lõpetas Tartu ülikooli proviisori kraadiga. 1892-1902 a. pidas Habarowski linnas apteeki. Rajas Habrowskis ka mineraalvee tehase ning oli Kaug-ida varustaja apteegikaupadega. Vene-Jaapani sõjas varustas vene vägesid rohtude ja sidumismaterjalidega. Oma äridega sai H. Luht Kuag-Idas väga rikkaks ning omas seal rohkel kinnisvara. Tema varanduse suuruseks hinnati miljonit kuldrubla. Enamlaste võimuletulekuga kaotas ta kogu oma varanduse ning asus elama Tartusse. Tartus võttis eesti seltskonna tegevusest agarasti osa.

1905. a. käis koos Jaan Tõnissoniga ja dr. R. Ronituga Peterburis minister Durnowo juures protesti avaldamas karistus-salkada vägitööde vastu. Ilmasõja päevil töötas Tartu toitlustuskomisjoni ja sõjatööstuskomitee esimehena. 1917. a. võttis üle Tartu politseivalitsuse ja oli esimeseks eesti soost miilitsaülemaks. Samal aastal valisid eesti seltskondlikud organisatsioonid tema Tartu linnapeaks. Ühes ülikooli ja üliõpilaskonna esindajatega esines vene põhjafrondi ülemjuhataja ees tagajärjetta palvega katkestada ülikooli varanduste evakueerimine. Tolleaegsete juhtivate eest tegelaste nõuandel tegi H. Luht Petrogradi ringkonna väeülemate ees samme rüüstaja vene polgu eemaldamiseks Tartust. Selle üleviimine Bitebsti kubermangu võimaldas Eesti pataljoni ümberpaigutamist Rakverest Tartusse.

Okupatsiooni ajal määras Eesti ajutine valitsus H. Luhti koos A. Partsiga valitsuse peavolinikuks lõuna-Eestis. Võttis osa saatkondadest saksa lääne väerinna juhataja Baieri prints Luitpoldi ja Balti troonile kippuva prints Heinrichi juurde. Okupatsiooni võimudelt võttis üle koos Peeter Põlluga Tartu ülikooli ja J. Jansiga teisi Tartus asuvaid valitsusasutusi.

1919. a. määras ajutine valitsus tema lõuna sõjapiirkonda Võru- ja Petserimaa komissariks ja sealt toitlustusministri abiks, kus tegutses ministeeriumi likvideerimise alguseni.

1923-1932. a. oli ülikooli majandusosakonna juhatajaks.

Oma vanaduspäevi veedab vaikselt omas Tartu ääres asuvas Ohira talus.

Tartu Postimees
6. mai 1935

vil! Artur Carl Normann

Sünd. 14.01.1868 Tartumaa
Surn. 20.05.1915 Venemaa

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1888. aastal
cand. majandus ja politoloogia, Tartu Ülikool

Sündinud Kodavere kihelkonnas Kavastu Koosal, isa - Meoma talu pidaja Paul, ema Olga, neiuna Reinvald. Stud.pol.oec. 1888-II kuni 1892-II. Jäi ühtlasi ka EÜSi vilistlaseks. Astus EÜS-ist välja.
1894 töötas Novgorodi kroonupalatis
1895 - 1915 aktsiisiametnikuks Drissas Vitebski kubermangus.

Aleksander Paldrokauvil! Aleksander Paldrok

Muud nimed: Paldrock

Sünd. 16.05.1871 Kavastu v.,Tartumaa
Surn. 01.07.1944 Kuressaare, Eesti

Auvilistlaseks valitud 26.04.1907. aastal
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/2

Haridustee:
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1895
dr. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1898
dr.h.c., Uppsala Ülikool, 1932

1890-1895 Tartu Ülikool arstiteadus
1892-1893 Farmakoloogia Instituudi assistendi k.t.
1894-1896 Tartu Ülikooli naistekliinik
1896-1898 Tartu Ülikooli haavakliinik
1898 dr.med kraad
Tegev olnud Fr. Viliensise ja Fr. Estica asutamispüüete juures. Auvilistlaseks valitud ülesastumise päeval.
Pärast täiendavaid õpinguid Tartus, Berliinis, Viinis ja Breslaus sai ta Tartu Ülikooli juurde eradotsendiks 1904. aastal.
1904-1905 võttis osa Vene-Jaapani sõjast Vene III armee staabi ülemarsti k.t.
1905-1908 pidas Tartu Ülikoolis loenguid naha- ja suguhaiguste alal
1908-1911 Tartu Ülikooli Naha- ja Suguhaiguste polikliiniku direktor
Võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast konsultandina
1913-1917 Tartu Eraülikooli abidirektor ja direktor
1918 valiti Tartu Ülikooli korraliseks professoriks
1919-1920 Eesti sõjaväes Kuressaare garnisoni ja seejärel Kuressaare sõjaväe sanatooriumi ülemarstina
1920-1940 Tartu Ülikooli korraline professor naha- ja suguhaiguste alal
1921 - sanitaar-kindralmajor
1927 Halle Loodusuurijate Akadeemia liige
1932 Uppsala Ülikooli audoktor
1938 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
Pärast maapaos viibimist Saksamaal 1941-1942 töötas ta eraarstina Tallinnas. Saavutanud silmapaistvaid tulemusi leepra uurimise alal ja elavalt osa võtnud seltskondlikust tegevusest.

Abiellus 1899. a., naine Linda (neiuna Saar), naine suri 09.05.1908.a.
Abiellus teist korda 1909.a., naine Salme (neiuna Rose), sünd. 21.09.1882.a.
Lapsed:
poeg Heiti, sünd. 1911.a., c.1928/29, med.
tütar Helgi, korp! Filiae Patriae, pharm.
tütar Aime, korp! Filiae Patriae, med.
tütar Edda, korp! Filiae Patriae, rer.oec.
tütar Jutta, korp! Filiae Patriae, rer.oec.
poeg Ingvar, sünd.1919, c.1938/39, ing.

Valgetähe II klassi teenetemärk 24.02.1938 (TÜ prof, dr med, sanitaarkindralmajor)
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste 20.02.1930
Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk 21.02.1927
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 22.02.1921
Vabadusristi I liik 2. järk 25.08.1920 (Sanitaar-kindralmajor)

Teised aumärgid:
Püha Stanislause 3. järgu autäht mõõkadega
Püha Anna 3. järgu autäht

Maetud Kuressaare kalmistule 06.07.1944.a.

vil! Oskar Palsa

Sünd. 21.04.1863 Mustvee
Surn. 29.10.1926 Gatschina, Venemaa

Haridustee:
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1887

1887-1888 usuõpetuse ülemõpetaja Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja abiõpetaja Pühavaimu kirikus
alates 1888 õpetaja Gatschina koguduses
Piiskop Venemaal

Karl Ploomksv! Karl Johannes Ploom

Sünd. 29.05.1873 Raadi v., Tartumaa
Surn. 08.10.1909 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1895. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool

Isa Kuusisoo talu peremees Peeter P., ema - Maria neiuna Lill. Õppis Tartu elementaarkoolis, Treffneri gümnaasiumis, sooritas abituuriumi Tartus 1895. a., stud. theol. alates 95-II. Ei lõpetanud. Oli EÜS-i esimeheks 00-I ja II (kuni 21.09) ja Fr. Estica asutamisaegseks abiesimeheks ja esimeheks 08-I. Vallaline

Suri vingumürgitusse. Maetud 10.10.1909.a. Tartu Maarja kalmistule

vil! Gustav Punga

Sünd. 09.02.1860 Ropka v., Tartumaa
Surn. 02.01.1930 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1881. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1886

Sündinud Tartu-Maarja kihelkonnas Ropka vallas, isa - Võnnu kihelkonna Punni talust pärit olev Juula kõrtsipidaja Hendrik, ema - Mai neiuna Tanni. Stud.theol. 1881-II kuni 1886-I, grad.stud. Prooviaastal Tartu Peetri koguduses. Ordineeriti 15.06.1886 Kursi kihelkonna õpetajaks. Oli ühtlasi ka võimlemise õpetajaks Tartu koolides 1881-1887. a. Õpetajaks Kaunases alates 1887. a., Kursi koguduses 1888-1928, oli vahepeal 1900. a. tagandatud ortodoksi abielust luterlasega võrsunud lapse ristimise eest. Sel ajal töötas Terijoki alkohoolikute kodu juhatajana. Emeriteeritud 01.05.1928. a.

Abiellus 21.06.1886. a. Blandine Bockiga, metsaülema Johan B. tütrega, sündinud 02.12.1859. a. Tartus, surnud 1944. a. Warthegaus.

Gustav Reimannauvil! Gustav Reimann

Sünd. 27.06.1876 Vesneri v., Tartumaa
Surn. 10.02.1946 Tartu, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1927. aastal
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/2

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1895. aastal
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1900

Sündinud Maarja-Magdaleena kihelkonnas Vesneri vallas, isa - Haava mõisa rentnik Jaan, ema - Marie neiuna Brinkmann. Õppis Tartus Blumbergi koolis ja Aleksandri gümnaasiumis. Stud.med. 1895-II kuni 1900-II. Oli praktiseerivaks arstiks Pihkvas 1901. a., siis haiglas ordinaatorina 1901-1903. a. Arstina Vene-Jaapani sõjas 1904-1906. a. Vangimajade peaarstiks Tallinnas 1919-1936. a. Pensioneerituna elas Tartus, hiljem alates 1944. a. Viljandis.

Hüüdnimi "Jumbo".

Maetud 14.02.1946.a. Tartus Maarja kalmistule

Karl Reinholdvil! Karl Reinhold

Sünd. 16.07.1873 Tartu
Surn. 01.02.1933 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1896. aastal
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1902

Stud.med. 1896-II kuni 1902-I. Oli haavakliiniku assistendiks 1902-1905. a., arstina Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. a., siis praktiseerivaks arstiks Tartus 1905-1907. a., seejärel Sisehaiguste kliiniku assistendiks 1907-1910. a., sealt peale jälle praktiseeriv eraarst Tartus. Arstina I maailmasõjas 1914-1918. a. Alates 1918. a. eraarst Tartu oli kooliarstiks ja usaldusarstiks Eesti Panga Tartu osakonnas ja a/s " Proviisor Julius Lill ".

Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 19.02.1927

Maetud 04.02.1933.a. Tartus Vana-Jaani kalmistule

Moritz Rosevil! Moritz Rose

Muud nimed: Roose

Sünd. 01.10.1884 Imavere v., Viljandimaa
Surn. 14.02.1913 Eesti

Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1903. aastal
cand. õigusteadus, Tartu Ülikool

Sündis 1. oktoobril 1884. a. Pilistvere kihelkonnas Imavere vallas Pallastvere talus. Isa oli mõisavalitseja Aleksander, ema Pauline Juliane, neiuna Rauchardt.

Algõpetuse sai kodus. Lõpetas Tallinna Nikolai gümnsaasiumi 1903. aastal.

Stud.iur 1903-II kuni1910-I. Matrikkel 19018.
EÜSi coetus 1903-II

Oli keeleõpetajaks Moskvas. Professor A. Paldroki teise abikaasa vend.

Heinrich Rosenthalauvil! Heinrich Rosenthal

Sünd. 25.06.1846 Tartu
Surn. 28.05.1916 Tallinn, Eesti

Auvilistlaseks valitud 26.04.1907. aastal
Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1865. aastal
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1871

Õppis 1865–1871 Tartu ülikoolis arstiteadust. Üks Kalevipoja õhtute algatajaid.
1869 I üldlaulupeo pidukomitee liige
1870 "Vanemuises" etendunud esimeses Eesti näitemängus, L. Koidula eestistatud
"Saaremaa onupoeg" osatäitja

1871–1873 mereväehaigla ordinaator Kroonlinnas,
1873–1906 mereväearst Tallinnas,
1885–1906 ka Tallinna sõjasadama meditsiinijaoskonna juhataja,
1881–1889 Tallinna linnavolikogu liige.
1887–1894 Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige,
1880 oli üks III Tallinna laulupeo algatajaid ja selle korraldava komitee abiesimees.

Pensionile arvatud alates 1906. a.

1912 Põhja-Balti Arstide Seltsi asutajaliige

Tema mälestused “Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1890)” on üks parimaid kaasaegse kokkuvõtteid eesti ärkamisajast.

1884-1895 EÜS-i vilistlaskogu esimees ehk vilistlaste talitaja, auvilistlaseks valitud 1895. a.

Maetud Tallinnas Kopli kalmistule (kalmistu likvideeriti 1951.a.)

Olaf Sildauvil! Olaf Hermann Sild

Sünd. 02.01.1880 Rõngu
Surn. 20.05.1944 Tartu, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1937. aastal
Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri II Gümnaasiumi 1899. aastal
dr.h.c., Riia Ülikool
usuteadus, Tartu Ülikool, 1904
mag. usuteadus, Tartu Ülikool, 1920

Sündinud Rõngus ja lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja ajaloo-keeleteaduskonna 1904. aastal. Ordineeriti 05.03.1906.a.
1905-1907 abiõpetajaks Võrus ja Peterburi Jaani koguduses
1907-1911 õpetajaks Teshkovo ja Jamburgi kogudustes. 11.12.1910.a. juhtus selles koguduses Volosovos kohutav õnnetus, mürgitatud armulauaveini tõttu suri mitu inimest . Selle õnnetuse tagajärjel võeti J. Murult õigus töötada kirikuõpetajana. Juhtum mõjus tema tervisele, ta tõmbus tagasi ühiskondlikust elust ja muutus erakuks
1918-1919 Valga koolide usuõpeta ja Valga Poeglaste keskkooli juhataja
1919-1921 Tartu Ülikooli ajaloolise usuteaduse professori k.t ja professor
01.101921-01.07.1926 Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan
1926-1928 " Usuteadusliku Ajakirja " toimetaja
1928-1940 ajaloolise usuteaduse korraline professor Tartu Ülikoolis

1920 mag.theol., Riia ülikooli audoktor.

Valgetähe III klassi teenetemärk 24.02.1938 (TÜ prof, usu- ja ajalooteadlane)

Avaldanud uurimusi üld- ja eesti kirikuloo alalt.
Valitud auvilistlaseks 08.05.1937.a.
Jäi surmani poissmeheks.
Maetud 25.05.1944.a. Tartu Maarja kalmistule

Friedrich Stockholmauvil! Friedrich Wilhelm Konstantin Stockholm

Sünd. 01.10.1884 Tartu
Surn. 26.12.1968 Austraalia

Auvilistlaseks valitud 1946. aastal
Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1905. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1911

Isa - kaalukoja ametnik Juhan S., ema - Liina neiuna Sepp. Õppis linna elementaarkoolis 1891-1896, Treffneri Gümnaasiumis 1896-1897, Tartu Aleksandri gümnaasiumis 1897-1905, Tartu Ülikoolis 1905-II kuni 1911-I usuteadust.

Prooviaastad Tarvastus ( 1911 ) ja Tallinna Toom-Kaarli koguduse juures, kus ka ordineeriti abiõpetajaks 22.10.1912. Koguduse õpetajaks Peterburi Eesti Jaani koguduse I pihtkonna juures 1914-18. 1918. aastal asus ta esimeseks Eesti sõjaväeõpetajaks ja 1920. aastast alates ka Kaitseliidu õpetajaks. 1919-1940 Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonna õpetaja. Võttis osa Vabadussõjast Võru rindel. Eesti Punase Risti juhatuse liige alates 1923. a.

Sõjaväe ja Kaitseliidu õpetajate Senior 1935. aastast. Töötanud usuõpetajana Tallinna keskkoolides. 1940. aastast alates EELK Konsistooriumi assessor.

Abiellus 26.09.1909 Tartus kooliõpetaja Helene Nopsiga.

1944 Saksamaale, 1948 Austraaliasse.

Paguluses olnud kirikuelu korraldajaks Saksamaal ja Austraalias. Sydneys oli EELK Jaani koguduse organiseerijaks ja õpetajaks. Emeriteeritud 1960. a. alates.

Kaitseliidu Valgerist
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu I aste 20.02.1936
Kotkaristi III klassi teenetemärk 17.09.1934
Eesti Punase Risti mälestusmärk I järgu II aste 12.02.1934
Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk 07.02.1929
Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 19.02.1927

vil! Eduard Ruben Terras

Sünd. 07.05.1871 Kavastu v., Tartumaa
Surn. 21.11.1917 Tarvastu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1890. aastal
usuteadus, Tartu Ülikool, 1899

Sündinud 25. aprillil 1871. a. Kodavere kihelkonnas Kavastu vallas. Isa oli Varnja küla Terase talu pidaja Gotthard Terras, ema Liisa, neiuna Laar.

stud.theol. 1890-II kuni 1899-I. Matrikkel 14719.
EÜSi coetus 1890-I

Prooviaasta Tarvastu koguduses. Ordineeritud 19.12.1899. a.
1899-1907.a. oli õpetajaks Tarvastus.
Oli Riia eesti Jakobi koguduse õpetajaks 1907-1913. a. Samal ajal ka vangla õpetaja. Lahkus kohalt haiguse tõttu, haigena elas Tarvastu kiriklas.

Maetud u.k.j. 04.12.1917.a. Tarvastu kalmistule

Raimond Tharauvil! Raimond Thar

Sünd. 09.08.1874 Viljandimaa
Surn. 25.08.1957 Berchtesgaden, Saksamaa

Auvilistlaseks valitud 1932. aastal
Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1894. aastal
M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899

1894-1899 Tartu Ülikoolis stud.med.
1900-1903 arstiks Tapal
1909 täiendamas Berliinis
1912 täiendamas Strassbourg`is
1903-1911 kihelkonnaarstiks Amblas
1904-1905 arstina Vene-Jaapani sõjas
1912-1914 praktiseerija eraarstina Tallinnas
1914-1918 arstina Esimeses maailmasõjas
1919-1920 arstina Vabadussõjas
1920-1944 praktiseeriv lastearst Tallinnas
1944 septembrist pagulasena Saksamaal

vil! Alfred Thomson

Sünd. 13.06.1866 Tartu
Surn.

Haridustee:
rohuteadus, Tartu Ülikool

Jaan Treumannauvil! Jaan Treumann

Sünd. 27.02.1881 Hanila khk., Läänemaa
Surn. 30.03.1941 Tartu, Eesti

Auvilistlaseks valitud 1927. aastal
Haridustee:
Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi 1903. aastal
cand. usuteadus, Tartu Ülikool, 1909

Isa - köster-kooliõpetaja, hiljem talupidaja Jaan T., ema - Viiu s. Tulmin. Õppis Varbla kihelkonnakoolis 1892-93, Korkse kihelkonnakoolis 1894, Pärnu Gümnaasiumis 1895-1903, heideti välja mõni kuu enne lõpetamist rahvusliku tegevuse pärast, kuid võimaldati abituuriumi teha 1903. a. kevadel samas koolis eksternina. Stud. theol. 03-II kuni 09-I. Oli prooviaastal Valga Peetri koguduses, ordineeriti samas abiõpetajaks 12.12.1910, oli Jamburgi-Gubanitsa-Teškovo koguduse õpetajaks 1911-14, siis Võnnu koguduse õpetajaks 1914-1923 ja Tartu Peetri koguduse II pihtkonna õpetajaks alates 1923. a. Oli ka Tartu koolivalitsuse juhatajaks 1930-33. a.

Olnud Teise Diviisi õpetaja, sinoidi ja kirikupäeva liige, Tartu linnavolikogu liige, linnanõunik ja abilinnapea. Auvilistlaseks valitud 1927. aastal. Vallandati praosti ametist enamlaste poolt 31. detsembril 1940. aastal. Suri Tartus vaatamata demonstratiivselt kommunistidevastasele meelsusele vaba mehena märtsis 1941.

Abiellus 1909. a. Elfriede Johanna Johansoniga, s. 15.03.1890. a. Vägeva linakaupmehe Gustav J. kasutütrega.
Hüüdnimi "Paavst".

esti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk 12.02.1934