Professorite duett

Professor olen ma,
on petlik mu fassaad,
kuid minu teaduskond,
kel sellest aimu on,
mind siia saatis ta,
kui mustereksemplar.
Ma olevat see õige katsekomissar.

:,: Kuid katseil hirmus range ma,
ei naljalt keegi armu saa!
Kel aga taskus on protezhee,
siis kindel see, et läbi saab too kandidaat. :,:

Täna püüdkem hästi targad olla,
laskem kandidaadil ette tulla!
Kui nüüd keegi teda protezheerib -
ja ja ja ja ja ja!
Siis me vast ei üldse oponeeri -
ja ja ja ja ja ja!
Olgu ta või lollpea ilmas suurim -
ja ja ja ja ja ja!
Ütleme, et kõlbab professuuri! -
ja ja ja ja ja ja!
Tuule järgi purje seada võin,
kui poetab kulda tasku meil.

Herr Kolleg, kas pole nii :
ainult väike "nõks"
tiitel ongi küps!
Herr Kolleg, lisa juurde veel :
orden, lint, kullast rist,
poleks palju vist.
Poleks palju vist! ei oleks vist!
Herr Kolleg, kas pole nii :
ainult väike "nõks" -
tiitel ongi küps.
Herr Kolleg, lisa juurde veel :
orden, lint, kullast rist -
poleks palju vist -
kollega, kollega, kollega!
Professor olen ma ...

Jah, professor, prodekaan,
linnast linna sõidan ma,
sõidan ma, kuulus katsekomissar.
Jah, professor, prodekaan,
linnast linna sõidan ma.
Kui komissar, kui komissar,
kuulus katsekomissar!