korp! Fraternitas Estica

Coetus 1922/1923

Leo Andersonvil! Leo Anderson

Sünd. 05.11.1903 Viljandi
Surn. 13.09.1980 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
Lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1922. aastal
VMD. veterinaarmeditsiin, Tartu Ülikool, 1927

Oli Vabadussõtta registreeritud, kuid osa ei võtnud.

1922-1927* TÜ, veterinaaria
Kieli Piimanduse Instituut
1927-1930 Eesti Piimaühingute Keskliidu sekretär
1928-1936 põllumajandusliku keskühisuse "Estonia" piimanduse eriteadlane
1936-1937 ühistegelike piimaühingute keskliidu "Võieksport" piimanduse eriteadlane, a-st 1937 juhatuse liige
Põllutöökoja piimanduse eriteadlane
Piimaühingute Keskliidu teaduslik sekretär
1929-1933 ajakirja "Piimandus" toimetaja

1944 Rootsi

Martin Kivimaavil! Martin Kivimaa

Muud nimed: s. Teinfeldt

Sünd. 15.06.1899 Olustvere v., Viljandimaa
Surn. 26.11.1934 Elva, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1926

1927-1928 vandeadvokaadi H. Sootsi abi Viljandis
1928- notar Elvas

Karl Kukkvil! Karl Friedrich Kukk

Sünd. 23.03.1896 Tartu
Surn. 01.08.1953 Vorkuta, Venemaa

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1918. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1931

Haridus
Suurtükiväe kursused ohvitseridele (Suurtükiväe tagavarapatarei juures) 17.06.1919
1920-1931* TÜ, õigusteadus

Teenistus
2. Eesti Jalaväepolk (mainimine) 01.01.1919
2. Jalaväepolk -> ohvitseride reserv (üleviimine) 13.06.1919
2. Suurtükiväerügement -> 2. diviis, suurtükivägi (üleviimine) 15.03.1924
2. diviis, suurtükivägi -> 4. Suurtükiväegrupp (lugeda määratuks) 11.09.1930
Sõjaväe kõrgema Kohtu käsundusohvitser

Austmed
lipnik -> alamleitnant, 2. Jalaväepolk (auastmes kinnitamine) 11.06.1919
-> leitnant, 2. diviis, suurtükivägi (auastme vanuse täpsustamine) 10.04.1924
leitnant -> kapten, 2. diviis, suurtükivägi (ülendamine) 20.02.1925
kapten -> major, 4. Suurtükiväegrupp (ülendamine) 19.02.1937

Autasud
tasuta maa, normaaltalu mõõdus, Raskesuurtükiväe divisjon (autasu määramine) 04.02.1921

Kotkaristi IV klassi teenetemärk 17.02.1936

Nimemuutus
Karl Kukk -> Karl Friedrich Kukk 21.02.1936

Eduard Kuperjanovb!vil! Eduard Kuperjanov

Sünd. 22.11.1900 Pihkva kub., Venemaa
Surn. 06.10.1931 Nõo, Tartumaa, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal

1923 Riigikohtu kantselei tsiviilosakonna praktikant

Endel Köstnerksv! Endel Köstner

Sünd. 30.07.1903 Tartu
Surn. 25.07.1932 München, Saksamaa

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal
BSc. matemaatika, Müncheni Ülikool, 1930

Oskar Kübarb!vil! Oskar Eduard Kübar

Muud nimed: Kübbar

Sünd. 18.08.1902 Kavastu v., Tartumaa
Surn. 08.07.1941 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal

Mõrvati Tartu vanglas

Richard Leemetsvil! Richard Leemets

Muud nimed: Lemitz

Sünd. 02.10.1899 Kiltsi mõis, Vao v., Virumaa
Surn. 18.03.1984 Rakvere, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1922. aastal

Kooliõpetaja
Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse töödejuhataja-kümnik ja Rakvere Ühispanga ametnik
1926- KSi "Eesti" Rakvere osakonna juhataja
1941 arreteeriti
1966 Eestis tagasi

Jaan Muruvil! Jaan Muru

Sünd. 09.12.1900 Haaslava mõis, Tartumaa
Surn. 25.07.1987 Tartu, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal
BA. usuteadus, Tartu Ülikool, 1928
mag. usuteadus, Tartu Ülikool, 1938

Maetud 01.08.1987.a. Torma kalmistule

1922 astus Tartu Ülikooli põllumajandusosakonda kust 1923 sügisel läks üle usuteaduskonda
1925-1927 HTG usuõpetaja
1926 oli Eesti Üliõpilaskonna Esinduse VI koosseisu välistoimkonna liige
1927 sügisel Roomas Rahvusvahelise Üliõpilasliidu IX kongressil Eesti delegatsiooni juht
1928/29 II sem. täiendas oma teadmisi Saksamaal Marburgi ülikoolis
Ordineeriti õpetajaks 23.06.1929
1935 lühemat aega Alexsander von Humboldt`i fondi stipendiaadina Berliinis. käis Sonderhausenis Luther-Academie suvekursustel
1929-194I Kursi koguduse õpetaja
1941-1945 Tartu Peetri koguduse 2. pihtkonna õpetaja ( valiti õpetajaks surma läbi lahkunud frater esticuse Jaan Treumanni asemele )
1942-1944 Tartu Maarja koguduse õpetaja
28.04.1945 tuldi teda arreteerima kuid pääses põgenema ja varjas end koguduse kirikuvanema juures ja ühe nädala ka Tartu Ülikooli geodeesia kateedri hoone pööningul
1945-1951 varjas ennast
1951 arreteeriti
1951-1955 vangilaagris
1957-1964 Paistu ja Kõpu koguduse õpetaja
1964-1983 Torma koguduse õpetaja
1983 pensionile

Ervin Märtsonvil! Ervin Kurt Johannes Märtson

Sünd. 12.02.1906 Valga
Surn. 07.04.1944 Sverdlovski obl., Venemaa

Haridustee:
Lõpetas Valga Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1926

1926-1931 vandeadvokaadi abi Tartus (K. Grau juures) ja
1931-1936Tõrvas,
1936-1940 vandeadvokaat Tõrvas.
Vangistati 14.06.1941
mõisteti 12.03.1942 tribunalil 10 a-ks vangilaagrisse,
suri vangilaagris Sverdlovski obl.

Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk 24.02.1938

Arved Palgivil! Arved Palgi

Sünd. 08.10.1903 Rakvere
Surn. 23.05.1984 Rakvere, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1932

1922-1932* TÜ, õigusteadus
1924-1934 ajalehe "Virulane" toimetaja
1933-1939 vandeadvokaadi N. Kütti abi Rakveres
Lahkus advokatuurist 1939 omal soovil.
Oli Rakvere linnavolinik.
Rakvere muuseumi asutaja ja juhataja, spordiajakirjanik. Viibis ajakirjanikuna Amsterdami olümpiamängudel (1928).
Ravere Spordiklubi asutaja ja esimene esimees 1924-1934.
Harrastas kergejõustikku, Virumaa meister 1500m jooksus. Tegutses kergejõustikukohtunikuna.
Vangistati NKGB poolt 14.06.1941, mõisteti 31.10.1942 NKVD erinõupidamisel 5 a-ks vangilaagrisse,
1956 Eestis tagasi, mesinik.

Jüri Pärsonvil! Jüri Pärson

Sünd. 22.07.1900 Vastemõisa v., Viljandimaa
Surn. 24.09.1958 Tallinn, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1926

1927-1929 vandeadvokaadi E. Eeki abi Tallinnas,
1929-1935 Raplas,
1935-1940 vandeadvokaat Raplas.
Vangistati 13.06.1941, mõisteti NKVD erinõupidamisel 28.02.1942 10 a-ks vangi, vabanes asumiselt 10.12.1955.

Maetud 24.09.1958.a. Suure-Jaani kalmistule

Alfred Saaresvil! Alfred Saares

Muud nimed: s. Sommer

Sünd. 09.12.1902 Vastse-Kuuste v., Tartumaa
Surn. 24.06.1978 London, Inglismaa

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1941
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1943

1943-1944 vandeadvokaadi abi
1944 Saksamaale
1947 Inglismaale

Elmar Sepavil! Elmar Sepa

Sünd. 05.03.1903 Tartu
Surn. 23.07.1977 Stockholm, Rootsi

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal
BA. majandus ja politoloogia, Tartu Ülikool, 1934

Sündisin Tartus 5. märtsil 1903 a. kaupmehe pojana.

HARIDUSE KÄIK:
1911 a. sügisel pandi mind Hugo Treffneri eragümnaasiumi (kirjanduses tuntud Mauruse gümn. nime all) Tartus, Hobuse ja Kalda tänava nurgal. Juba järgmise aasta sügisel paigutati mind ümber vene õppekeelega Tartu Aleksander I Gümnaasiumi (Rüütli tänaval), kuna vanematele selgus, et Treffneri gümnaasiumi, kui eragümnaasiumi lõpetajad, ei oma õigust ülikooli astumiseks. Kuna vene gümnaasiumis eesti keelt ei õpetatud, siis tuli seda õppida eraviisil. Koos Oskar Looritsaga õppisime emakeelt Grünthal-Ridala juures, kus tutvusime eesti keele grammatikaga ja lugesime Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistseid jutte. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Aleksandri gümnaasium sise-Venemaale ja asemele tuli saksa okupatsiooni alul samasse koolimajja Dorpater Gymnasium saksa õppekeelega, millise gümnaasiumi õpilaseks ka mina sain. Edasi jatkusid minu õpingud iseseisvuse ajal uuesti taastatud Hugo Treffneri gümnaasiumis, milline oli nüüd täisõiguslik riigi poolt ülalpeetud avalik gümnaasium. Selle gümnaasiumi lõpetasin 1922. a. kevadel. Sama aasta sügisel immatrikuleerisin Tartu Ülikooli õigusteaduse fakulteedi kaubanduse osakonda, milline osakond hiljem muudeti iseseisvaks majandusteaduse fakulteediks ja millise lõpetasin 1934. a. kevadel.

VABADUSSÕDA:
1918. a. sügisel oli sunnitud ajutiselt katkestama õpingud, kuna astusin kooliõpilastest poolsalaja (kuna saksa okupatsioon kestis veel) moodustatud Kaitseliidu koosseisu. Kaitseliidu ülesandeks oli korravalve linnas ja vahetult saksa vägede lahkumisega võitlus rüüstajatega, kelleks olid nii lahkuvad saksa sõdurid kui ka peadtõstnud kommunistid.
Algas Vabadussõda. Alul oli punaarmeel sõjaline edu, kuna meil oli kaitsevägi alles loomisel. Punaarmee lähenes lõunast Tartule ja 21. detsembril Kärevere mõisas astus 20 treffneristi-kaitseliitlast vabatahtlikult leitnant Kuperjanovi poolt formeeritavasse salka, millest kujunes hiljem Vabadussõjas legendaarne Kuperjanovi partisanide pataljon. Ülejäänud kooliõpilased-kaitseliitlased taandusid üle Põltsamaa Viljandisse. Seal formeeriti miest nooremleitnant Karl Einbundi (hiljem Kaarel Eenpalu) juhtimisel kaherooduline Tartu Vabatahtlike Pataljon üle 200 mehelise koosseisuga. Esimese roodu moodustasid treffneristid, teise kommertsgümnaasiumi õpilased. Hiljem formeeriti kaasapõgenenud kooliõpetajatest ja teistest haritlastest 3. rood - töörood. Viljandis algas väga lühiajaline lahinguõppus ja juba 6. jaanuaril 1919 sai 1. rood käsu osa võtta lahingutest Kärstna mõisa juures, kus oli tekkinud kriitiline olukord läbimurde ohuga.

Üldisele sõjategevusele asus kogu pataljon 13. jaanuaril, alates pealetungiga Verevi külast (Võrtsjärve idaranniku põhjapoolne tipp), vallutades Rannu, Valguta, Rõngu, Pikasilla ja Hummuli, jõudes Valka, mis oli juba teiste väeosade poolt vallutatud.

Kuna Eesti Vabariigi territoorium oli sellega Punaarmeest vabastatud, saadeti õppur-sõdurid Tartu tagasi ja võisime omi õpinguid koolis jätkata, kuid meie ei olnud sõjaväeteenistusest veel vabastatud. Õppursõduritest moodustati Tartu Kooliõpilaste Pataljon al.kpt. Saali juhtimisel. Elasime kasarmus, milleks oli Toomemäel asuv end. üliõpilaste ühiselamu ja käisime sealt koolis. Pataljoni kuulus ca 1000 õppur-sõdurit.

Mul tuli veel kord jätta koolipink ja haarata relv. Aprillis 1919 läksin vabatahtlikult koos 2. diviisi staabi poolt kiiruga formeeritud abivägedega Võru rindele, kus vaenlane oli asunud pealetungile ja üritas läbimurdu ning oli juba jõudnud 2 km kaugusele Võrust. Seisukord oli väga kriitiline ja Laidoner sõitis isiklikult kohale läbimurde likvideerima. Paari nädalaga oli hädaoht likvideeritud. Hiljem oma mälestustes nimetab Laidoner seda olukorda Võru rindel kõige kriitilisemaks silmapilguks kogu Vabadussõja ajal. Selle sõjakäiguga oli minu Vabadussõja teekond läbi ja minu sõjaväeteenistuse karjäär lõppenud reservi arvamisega 16 aastase kapralina. Hiljem ei ole enam sõjaväeteenistuses olnud.

MUUSIKALINE TEGEVUS:
Olin lapsena väga innustatud muusikast. Võisin olla 11 aastane kui võtsin julguse ja koputasin Aleksandri Gümnaasiumi inspektor Tofferi kabineti uksele ja palusin minule välja anda üks kooli klarnet. Minu palve täideti. Väljaõppe eest hoolitses minu sugulane, pensioneeritud Luunja koolmeister. Varsti istusin gümnaasiumi sümfooniaorkestris ja üheaegselt Peetri koguduse pasunakooris klarnetistina. Hiljem mängisin kaasa Kooliõpilaste Pataljoni orkestris ja Treffneri gümnaasiumi puhkpillide orkestris kogu kooliaja. Kahte viimast orkestrit juhatas helikunstnik ja helilooja Adalbert Wirkhaus, kellest kujunes ka minu muusikaõpetaja, kuna võtsin tema juures pidevalt eratunde muusika harmoonias ja kontrapunktis. Edasi, iseseisvuse ajal, juhatasin koolipoisina Tartu keskkoolide ühendatud puhkpillide orkestrit ja Tartu skautide külaskäigu puhul Helsingi formeeritud 100 liikmelist skautide orkestrit, milline koos Tartu skaudimalevaga käis Soome skautidel külas.

Alul koolipoisina, hiljem üliõpilasena mängisin kaasa järgmistes elukutselistes sümfooniaorkestrites: Vanemuise teatri ooperi- ja opereti orkester, Vanemuise aiakontsertide sümf. orkester - lisaks üks aasta kontsertide admin. ja majand. asjaajaja; suveorkestrites Haapsalus, Kuressaares ja Valgas. Lühemat aega tegutsesin Valga teater "Säde" opereti orkestri juhina ja mängisin kaasa Valga malevkonna orkestris.

Laulnud kaasa Tartu Akadeemilises meeskooris Lennart Helisalu juhatusel ja Valga meestelaulu seltsi meeskooris. Juhatanud eestlastest koosnevast 8090. Labor Service Co. 40-liikmelist meeskoori Frankfurtis a/M., topelt kvartetti Augsburgi D.P. laagris Saksamaal ja lühemat aega Tartus tegutsenud EKLi meeskoori.

Paguluses Augsburgis mängisin kaasa Balti puhkpillide orkestris ja Stockholmis Verner Nerepi sümf. orkestris kuni maestro surmani, millal orkester likvideerus.

KONVENDI TEEGVUS:
Fraternitas Esticasse võeti mind vastu rebasena sügisel 1922 s/a vanamehe Paul Ustavi poolt. Olen pidanud Tartus järgmisi konvendi ameteid: mag. cantandi, laekur, esimees. Stockholmis - vanamees ja mag. cantandi ning Vilistlaste Kogus laekur, esimees ja Vanemate Kogu liige.

1. detsember 1924 loodi uuesti Kaitseliit, kuhu kuulumine konvendi otsuse kohaselt oli kaasvõitlejail kohustuslik. Olin seal alul rühmapäälik, siis kompanii pääliku abi ja hiljem Tartu Maleva IV (korporatsioonide) Malevkonna päälik

PEREKOND:
Abiellusin Tallinnas 26.10.1935 konservatooriumi õpilase Erna Pliisnikuga, millisest abielust sündisid 2 last, Malle ja Toomas. Malle uinus jäädavalt 3 ja poole aastasena.

PAGULUSES:
Tallinnast põgenesin 20.09.1944 2 päeva enne linna vallutamist punaväe poolt "Waterlandiga" Saksamaale, kuhu ma perekonna olin saatnud kuu aega varem. Esimene eluase seal oli Selb'i linn Baieris, kus mind kohe sõjatarvete vabrikusse tööle pandi ja kus mu naine juba ees töötas. Hiljem sattusime elama Jena linna lähedale maale, kuid kuna Jena hiljem venelastele üle anti, pidime jälle edasi põgenema, seekord Augsburgi Balti põgenike laagrisse. Seal määrati mind laagri tööameti juhatajaks ja sinna jäi mu perekond kuni Rootsi siirdumiseni. Ise astusin hiljem USA Labor Service Co. teenistusse lao ekspediitorina Frankfurtis a/M. Rootsi pinnale astusin koos perega 1. dets. 1947 Hälsingboris, millele järgnes karantiinitaoline viibimine Grännas ja Stockholmi saabusime 10.12.1947, kuhu elama asusime.

AMETIKOHAD:
A/S Prov. Julius Lill, rohukauba suurlaod ja laboratoorimuid Tartus - raamatupidamise alal ametnikuna
Eesti Panga Tartu osak. - praktikandina
A/S Valga Pank, Valga - pangaametnikuna
Kindlustus A/S Eesti Lloyd, Tallinn, inspektorina ja organisaatorina
Põhja Kindlustus A/S, Tallinn - peainspektorina, prokuristina
ENSV Riiklik kindlustus "Gostrah", Tallinn - transpordi- ja merekindlustuse inspektorina ja ühtlasi avarii komissari asetäitjana
Eesti Kindlustusvalitsus, Tallinn - Tallinna-Harju Inspektuuri juhatajana

Paguluses oma erialal töötanud ei ole, kuna öeldi olevat vana. Arhiivi tööd ma ei pooldanud, kuna ei tundnud end vanana. Asusin tööle tööstusesse, kus töötasin autopatarei, kaabli ja bakeliidi aladel kuni pensioneerumiseni.

Bandhagenis, jaanuar 1973

Voldemar Siilvil! Voldemar Siil

Sünd. 29.10.1902 Vao v., Virumaa
Surn. 29.10.1979 Tartu, Eesti

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Rakvere Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1927

1923-1926 politseinik Tartumaal,
1927-1934 vandeadvokaadi H. Sumbergi abi Tartus,
Tema initsiatiivil muretseti konvendile oma maja Aia tn.54
1934-1935 patroonita vandeadvokaadi abi
1935-1940 vandeadvokaat Tartus. Kotkarist.
Arret. 1941, mõisteti 10 aastat, saadeti Sverdlovski obl.,
1943 mõisteti 10 aastat ülestõusu organiseerimise eest vangilaagris,
1959 Eestis tagasi

Kotkaristi kuldrist 24.02.1938

Maetud 03.11.1979.a. Viru-Jaagupi kalmistule

Siim Talvingvil! Siim Talving

Muud nimed: s. Siegfried Tischler, Tisler

Sünd. 29.07.1903 Vara v., Tartumaa
Surn. 1972 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1922. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1928

Töötas enne sõda notarina Hiiumaal Kärdlas ja Läänemaal Lihulas (1937–1940).
Peale sõda töötas juristkonsuldina Tartu Lihakombinaadis.

Arreteeriti 26.11.50 Viljandimaa Vana-Võidu v.,
Tribunal 06.04.51 §58-1a, 25+5;
Vasalemma vanglas, vabanes 06.08.54. [ar 3347/ 12867]

Maetud Tartusse

Rudolf Vooremaavil! Rudolf Vooremaa

Muud nimed: s. Wöhrmann

Sünd. 07.09.1901 Kuressaare
Surn. 13.04.1943 Irkutski obl., Venemaa

Osalenud Vabadussõjas

Haridustee:
Lõpetas Kuressaare Saksa Era Ühisgümnaasiumi 1922. aastal

1919 osales Saaremaa mässu mahasurumisel
1920-1921 sõjaväe teenistuses
1941 arreteeriti, suri vangistuses.

VOOREMAA, Rudolf, Karl s. 1901 Kuressaare, arr. 22.07.41 Haapsalu, Posti 19-3, trib. 08.08.42 §58-13, 58-10, 5a.; Irkutski obl. Ozjorlag, surn. 13.04.43. [pr 20940]

Konstantin Wostvil! Konstantin Wost

Muud nimed: Vost

Sünd. 27.01.1900 Narva-Jõesuu
Surn. 29.03.1930 München, Saksamaa

Haridustee:
Lõpetas Omski Kommertskooli 1919. aastal
kaubandusteadus, Tartu Ülikool, 1925