Coetus 1935/1936
vil! Ilo Arens
Sünd. 24.04.1914 Tartu
Surn. 26.02.1987 Troys, USA
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1934. aastal
1944 Saksamaale
1949 USAsse
Töötas metsanduse alal firmas "Mack Truck"
vil! Bernhard Heinrich Blauhut
Muud nimed: Benno Plauhut
Sünd. 07.08.1911 Mustvee, Tartumaa
Surn. 07.11.1944 Uppsala, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Väike-Maarja Gümnaasiumi 1931. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1937
ksv! Juhan Haljasmaa
Muud nimed: s. Grünfeldt
Sünd. 14.12.1913 Kirepi v., Tartumaa
Surn. 25.07.1944 Sinimäed, Ida-Virumaa, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1933. aastal
agronoomia, Tartu Ülikool
Lõpetas Tondi sõjakooli reservohvitserina. Üks või kaks semestrit õppinud Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnas, selle üleviimisel Tallinna alustas agronoomia õppimist. Viibinud põllumajanduspraktikal Soomes, töötanud assistendina Põllumajanduse ratsionaliseerimise ja mehaniseerimise instituudis. Aastatel 1941-1944 viimane taluperemees Enno ja Uigo taludes. Veebruaris 1944 mobiliseeritud ja juulis 1944 langenud Narva rindel suurtükiväerügemendi leitnandina Saksa armees.
vil! Herbert Hold
Sünd. 23.01.1887 Kaarepere v., Tartumaa
Surn. 20.02.1981 Minden, Saksamaa
Osalenud Vabadussõjas. Vabadusristi I/2
Haridustee:
Lõpetas Tartu gümnaasiumi 1907. aastal
MD. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1913
Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk 19.02.1929
diviisiarst (1919), kapten-meedik (1934).
VR I/2, nr 500/25.08.1920
Soomusrongide diwiisi arstile Herbert Andrese p. HOLD´ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 23.(11.)01.1887 Tartumaal Visusti v Mõisamaa mõisa rentniku peres. Õppis 1896-1907 Tartu gümnaasiumis, 1907-08 Riia polütehnilises instituudis ja 1908-13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1927 lõpetas eksternina aspirantide kursused. Korp! Fraternitas Estica liige. Juunist 1913 juulini 1914 Riia linnahaigla assistent, augustist 1914 märtsini 1919 jaoskonnaarst Simunas. VS ajal alates 20.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 4 arst, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni arst. Septembris 1920 vabastati teenistusest.
Oli septembrist 1920 maini 1922 Simuna jaoskonnaarst, juunist 1922 maini 1925 Taagepera sanatooriumi ülemarst, jaanuarist 1926 Merekindluste vanemarst, aprillist 1927 Sidepataljoni arst, augustist 1938 Nõmme sõjaväe sanatooriumi juhataja. Nooremleitnant 1927, sanitaarleitnant 1930, sanitaarkapten 1934. Oktoobris 1939 vabastati teenistusest ning siirdus Saksamaale. Töötas kuni 1945 arstina Brombergis ning kuni 1955 Mindenis. Suri 22.01.1981 Lääne-Saksamaal Mindenis. Maeti Mindeni kalmistule.
Teised autasud: Eesti Punase Risti II/II (1929).
Abikaasa Emmi-Elisabeth, sünd Sump (1884-1943), tütred Lore (1914) ja Mary (1920).
vil! Eduard Kivimäe
Muud nimed: a-ni 1936 Teinberg
Sünd. 24.01.1908 Kaarli v., Viljandimaa
Surn. 1972 Viljandi, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Abja Gümnaasiumi 1927. aastal
BA. majandus, Tartu Ülikool, 1939
Eduard Kivimäe (aastani 1936 Teinberg) Johani poeg sündis 24.01.1908 Kaarli vallas Viljandimaal. Lõpetas 1927 Abja Gümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis, lõpetas 1934 agronoomia ja 1939 majandusteaduskonna. Korp! Fraternitas Estica liige. Abiellus Tatra talu peretütrega, taluomanik Vana Kuuste vallas. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 Kuuste vallavanem. 1944-1950 Viljandimaal Rimmu vallas koolijuhataja. Arreteeriti aprillis 1950 ja mõisteti 25 aastat vangistust, hiljem vähendati karistusaega 10 aastani, oli vangilaagris koos Artur Rinnega. Pärast Siberist vabanemist ei lubatud Eestisse asuda, elas pikka aega Lätis. Suri Viljandis 1973? aastal.
KIVIMÄE, Eduard, Johan s. 1908 Viljandimaa Rimmu v., eluk. sama, arr. 17.04.50, erin. 31.07.50 §58-3, 58-10, 25a., väh. 10 a.; Vasalemma. [ar 3001/12154]
vil! Johan Laikoja
Muud nimed: s. Laksberg
Sünd. 26.07.1911 Puiatu v., Viljandimaa
Surn. 24.07.1990 Viljandi, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1929. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1941
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1943
1941 küüditati. Eestis tagasi.
vil! Gleb Lindeberg-Lindvet
Sünd. 03.11.1916 Tsarskoe Tselo, Venemaa
Surn. 02.08.1999 Bremen, Saksamaa
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1934. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1942
1944 Saksamaale. Neuropataloog. Hiljem Rootsi.
Aastani 1955 Söderköpingi jaoskonna asearst
vil! Georg Lipp
Sünd. 21.12.1916 Novgorodi kub., Venemaa
Surn. 27.07.1999 USA
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1934. aastal
1944 Saksamaale, hiljem USAsse
"Credit Unioni" California osakonna mänedžer
vil! Konstantin Karl Luuk
Sünd. 30.12.1894 Nõmmküla v., Järvamaa
Surn. 15.12.1941 Sverdlovski obl., Venemaa
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži 1930. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1936
1924-1940 töötas Harju Maa-ametis
1941 küüditati
LUUK, Konstantin-Karl, Karl, 30.12.1894 Järvamaa Lehtse v., kõrgh., advokaat, arr. Tallinn §58-13; Sverdlovski obl. Sevurallag, surn. eeluurimisel 15.12.41. Kaitseliit. Valgetäht. [504E]
vil! Johannes August Nairismägi
Sünd. 09.09.1909 Jõelähtme v., Harjumaa
Surn. 11.12.1982 Eskilstuna, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi 1931. aastal
majandus, Tartu Ülikool, 1940
1944 - emigreerus Rootsi
vil! Alfred Regi
Sünd. 06.03.1914 Tallinn
Surn. 19.03.1997 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi 1933. aastal
majandus, Tartu Ülikool
1933 Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasium
1935-1940 Tartu Ülikool, majandus, alates 1936 raamatupidaja Tartus
1940-1941 Tartu Segakaubastu revident ja pearaamatupidaja
1941-1945 Saksa armees
1945-1946 NLi sõjavangis
1946-1958 revident-raamatupidaja ja ökonomist artellide süsteemis
1958-1974 vabriku "Tegur" plaani-tootmisosakonna juhataja
alates 1974 pensionil, samal ajal vähemalt aastani 1980 S.M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosis laohoidja
vil! Bruno Reni
Sünd. 26.05.1916 Harbin, Hiina
Surn. 17.02.2005 Adelaide, Austraalia
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Linna Saksa Poeglaste Gümnaasiumi 1934. aastal
dipl. arstiteadus, Rostocki Ülikool, 1945
Mälestades Bruno Reni’t peab alustama tema isa Dr. William Reni’ga, kes lõpetas Tartu ülikooli arsti teaduse umbes sada aastat tagasi. Noor doktor William Reni töötas algul St. Petersburgis. Sealt läks tööle värskelt avatud Punase Risti haiglasse Harbinis, Hiinas. Siin ta kohtas ja abiellus Mariega, kes oli Lätist tulnud kooliõpetaja.
Jaanuaris 1915 sündis Renide esimene poeg, Heino, Tartus, mis näitas Williami suurt Eesti meelsust. Marie sõitis selleks sinna rongiga, mööda Trans Siberi raudteed 9000 km. See reis kestis kaks nädalat. Bruno sündis 17 kuud hiljem 26. mail 1916. aastal Harbinis.
Renide perekond jäi elama Hiinasse kuni 1929. aastani, kui pöörduti tagasi Eestisse. Siin lõpetas Heino enne ja siis Bruno gümnaasiumi. Samuti astusid nad Tartu ülikooli, Heino 1934.a. ja Bruno 1935.a., isa jälgedes, arstiteadust õppima. Vastavalt ülikooli astumisega liitusid mõlemad Fraternitas Esticaga.
Sõda viis Renide perekonda Saksamaale. Bruno on sõja lõpu poole Rostockis, kus jätkab oma arsti- teaduse õpinguid, mida lõpetab 1944. Samal aastal abiellub ta oma esimese abikaasaga Waltraut’ga (Puppa). Pärast ülikooli lõpetamist töötavad mõlemad vennad Renid haiglates, Heino Hamburgis ja Bruno Lübeckis.
Kui Heino Reni emmigreerus 1949.a. Austraalia oma perega, järgnes varsti Bruno oma abikaasaga siia mandrile. Kontrakti alusena pidi Bruno töötama liht töölisena. Peatselt leidis aga endale tööd tuletõrjujana, mis võimaldas talle astuda vabal ajal ülikooli, et jätkata siin nõuetavat arsti teaduse õpinguid. Ta lõpetas ülikooli 1956. aastal ja asus tööle Cheltenhami, algul asendajana, kuid peatselt partnerina Dr. Mellows ja Dr. Kerins’iga. Rääkides vabalt mitmeid keeli oli Bruno peatselt populaarne oma patsientidega. See ei olnud tingitud ainult keele oskusest vaid rohkem tema võimest kiirelt diagnoosida patsiendi probleemi. Hiljem pöördus omaette tööle Royal Parki, kus pikemat aega oli edukas ühe arsti kabineti pidaja, kuni kõrge vanuseni.
Bruno kodus tulid 1954. aastal viis meest kokku, et korporatsioon Fraternitas Estica tegevust Adelaides alustada. Sellest ajast on allakirjutanul olnud tihe ühendus Brunoga, nii isiklikus kui ka Frat! Estica raames. Meie korporatsioon kasvas ja käisime regulaarselt koos iga paari kuu tagant. Üks nende kooskäimiste ergutaja oli Bruno. Võiks lugeda Frat! Estica kooskäimise viimaseks kõrgpunktiks meie korporatsiooni 80.a. juubel pidustus 1987. a., mida pidasime Melbournes. Siia kogunesid Frat! Esticused üle Austraalia, nende hulgas ka Bruno ja ta vend Heino Sydneyst. See järjekordne kokkusaamise rõõm vendade vahel oli kõigile osalejatele arusaadav.
Pärast tema esimese abikaasa surma, abiellus Bruno Ilvi Kaldiga. 1994.a. Nüüd oli Bruno juba vähema tööpanusega. Seetõttu veetsid Renid suve kuud Eestis, kui ka Austraalias. Ilvi Reni mainis, saatus võimaldas meie elu sügise muuta igaveseks suveks. (Eestis külastasid teda mitmel korral Tartu vennad).
Augustis 2003 olgugi, et Bruno liikuvus oli kahanenud, pere lendas Sydneysse kiirelt vananevat Heinot külastama. See oli vendade jumalagajätt. Heino lahkus siit ilmast 31.augustil 2004. Ei võtnud palju aega, kui Bruno jälle järgnes oma vennale 17. veebruaril. Tema matuse talitusele olid kogunenud tema endised kolleegid ja kaastöötajad, patsiendid paljudest rahvustest, samuti ta sõbrad ja pere liikmed. Bruno oli populaarne. Seda tõendasid nii mitmed järelhüüded. Kuulsime seike ühest kui teisest juhtumist, kus patsiendid hindasid tema panust nende ravimisel kui ka nendesse suhtumises. See peegeldus kuni viimase ajani, isegi tema erus olles.
Korporatsioon Fraternitas Estica ja Sinu paljude sõprade ja tuttavate nimel ütlen: „Puhka rahus.”
Hillar Semenov 7.03.2005
--------------------------------------------------------------------------------
Pärnu suvi. Võidupüha. Vabadussõja ausammas. Seal kohtasin oma koolivenda kelle koolitee katkes kui Tihemetsa Metsatehnikumi "Põhja Pojad" viidi Venemaa vangilaagrisse. Juhaniga oli kaasas vanem härra, kelle jutus esines "...minu frater ***". Siis ütlesin, et kui *** on sinu frater, siis meie oleme ka fraterid.
Nii me tutvusime.
Mõned aastad hiljem, kui osalesin Adelaidis Australian Masters Games 1999, külastasin Brunot tema kodus ja nägin tema elutoa aknast kõige ilusamat vaadet India ookeanile. Oli huvitav teada saada tema elukäigu detaile.
Need iseloomustavad seda osa eesti rahva ajaloost, mis noortele frateritele on kauge nagu Keskaeg.
Bruno, sünniajaga 1916, oleks võinud oma sünnikoha tõttu olla Hiina kodanik. Tema isa oli eesti arst tsaari-Vene sõjaväes asukohaga Harbiinis, Manzuurias. Eestisse opteerus pere siis kui Brunol oli hiina keel natuke selgem kui eesti keel. Sellepärast Tartusse jõudes tuli Brunol alul õppida saksa koolis. Enne kui arstiteaduskond Tartus läbi sai, viis sõda tema Saksamaale ja tema Rostocki ülikooli õpingud ja sõda lõppesid korraga. Austraalias oli sealne ülikool temale kolmandaks. Järgnes pikk arstitöö. Sellest ta meenutas, et saksa konsuli perearstina meeldis talle diplomaadile selgitada et kõigi diplomaatide tegevus pole midagi muud kui udu ajamine...
Eks Bruno oli oma sündmusrikka elu jooksul paljudest asjadest arusaamisele jõudnud ja selle tema tähelepaneku järgi - nimetagem seda elutarkuseks - hakkame me järjest rohkem töid, tegevusi ja ameteid pidama inimkonnale kunstlikult külge kleebitud takjanuppudeks. Kuni lõpuks tunnustame vajalikeks ainult sünni, abiellumise ja surma.
Peale seda kohtusime Pärnus Bruno abikaasa Ilvi isamajas. Adelaidis kirjeldasin üht lapsepõlvemälestust - suvel olin onu juures Läänemaal - vaatasin kui ta opereeris patsiendi jalahaava petrooleumilambi valgusel - tundsin, et hakkan minestama - kui läksin trepist üles, mõtlesin et peaks enne oma tuppa jõudma kui kukun, oleks häbi. Selle peale küsis Ilvi - kas see oli dr. Kulli juures - jah, ta oli minu onu. Onutütar Virve oli Pärnus koolia käies elanud Ilvi peres ja Ilvi oli ka Virvel Vigalas külas käinud. Ja siis, 60 aastat hiljem, oli mul võimalus viia Bruno ja Ilvi Vigalasse kus jälle kohtusid Virve ja Ilvi, mõlemad vahepeal arstiks õppinud, töötanud ja sel ajal juba pensionäripõlvepidamas.
Niisugused on need meie elud ja ajad - vil! Veljo Kalep, Toronto.
vil! Bernhard Ruud
Sünd. 29.10.1914 Tallinn
Surn. 20.11.1970 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi 1933. aastal
stud. tehnikateadused, Tartu Ülikool
Maetud Tallinnas Pärnamäe kalmistule 25.11.1970.a.
vil! Voldemar Soots
Sünd. 04.06.1913 Kirepi v., Tartumaa
Surn. 20.03.1980 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Tõrva Gümnaasiumi 1933. aastal
Maetud 26.03.1980.a. Tallinnas Rahumäe kalmistule
vil! Villibald Tamm
Muud nimed: Villem
Sünd. 01.10.1916 Tartu
Surn. 1943
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1935. aastal
1935 astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda
Enne II maailmasõda töötas A/S A.M.Luther
TAMM, Villibald, Peeter, s. 1916 Tartu, 12 kl., teenistuja, arr. 05.06.43 Tallinn, Soo 18-3, trib. 21.09.43 §58- 1b, 10+5. Oli Punaarmees, desertöör. [ar 28274]
ksv! Karl Truus
Sünd. 29.12.1906 Puurmani v., Tartumaa
Surn. 11.02.1945 Lillienthal, Poola
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Sõjakooli 1929. aastal
stud. õigusteadus, Tartu Ülikool
Astus 1930.a Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, hiljem läks üle õigusteaduskonda mille ka lõpetas
Kaadriohvitser
1939 soomusrongi "Kapten Irv" raskekuulipildujate rühma ülem
1940 leitnant
1941 Nõukogude armees
1941/42 Eestis tagasi
Saksa armees kapten (20. Eesti Diviis), langes Poolas rindel
vil! Harald Tuul
Sünd. 12.02.1916 Taagepera v., Viljandimaa
Surn. 10.01.1985 Irkutski obl., Venemaa
Haridustee:
Lõpetas Tõrva Gümnaasiumi 1934. aastal
dipl. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1943
1934. aastal läks Harald Tuul ajateenistusse ning määrati 2. Soomusrongirügementi Valgas, kust ta saadeti edasi õppima Tondi Sõjakooli. Ohvitseritoimikust selgub, et Harald Tuul oli eeskujulik õppur ja seda kinnitab ka juhendaja hinnang atestatsioonilehel: „Ülalpidamine väljapool teenistust – laitmatu.“
Pärast ajateenistuse lõppu astus Harald Tuul Tartu Ülikooli arstiteaduskonda ja oli 1941. aastal residentuuris Tartu Linna Haigla sisehaiguste osakonnas. Kaks aastat hiljem oli ta praktiseeriv arst Antsla II jaoskonnas.
Tema esimene abikaasa põgenes koos tütrega 1944. aastal Ameerikasse. Tema tütar elab täna New Jerseys. Ka Harald Tuul proovis põgeneda, kuid võeti Soomes kinni ning anti Nõukogude Liidule üle ja viidi Leningradist Siberisse sunnitöölaagrisse Irutski oblastis. 1952. aastal töötas ta Taišeti haigla peaarstina.
Suviti käis Harald Tuul Eestis puhkamas. Ta soovis küll kodumaale naasta, kuid tema ülikooli diplomit, mis oli väljastatud Saksa okupatsiooni ajal Tartu ülikoolist, ei tunnistatud Eesti NSVs. Siberis abiellus ta uuesti ning tema poeg ja abikaasa elavad seal. Harald Tuul suri kodumaast kaugel 10. jaanuaril 1985.
vil! Edmund Valdin
Muud nimed: Waldin
Sünd. 04.10.1910 Tapa
Surn. 16.06.1989 Toronto, Kanada
Haridustee:
Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1930. aastal
dipl. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1938
1939-1940 vandeadvokaadi abi Tallinnas,
1944 Rootsi,
1951 Kanadasse, jurist
vil! Jaan Ülesoo
Muud nimed: s. Ernst Adolf
Sünd. 26.04.1913 Narva
Surn. 04.01.1987 Rego Park, USA
Haridustee:
Lõpetas Tapa Gümnaasiumi 1932. aastal
majandus, Tartu Ülikool, 1940
Mõrvatud 04.01.1987.a.
1938-1941 Eesti Panga ametnik Pärnu osakonnas
1941-1942 Sisedirektooriumi ametnik
1942-1944 Põllumajanduse Keskvalitsuse ametnik
1944 Saksamaale
1949 USAsse