Coetus 1949/1950
vil! Hinrek Neuhaus
Sünd. 23.08.1924 Tallinn
Surn. 01.12.2015 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1943. aastal
fil.kand. füüsika, Stockholmi Ülikool, 1952
PhD. füüsika, Stockholmi Ülikool, 1959
Hinrek Neuhaus sündis 23. augustil 1924 Tallinnas. Ta lõpetas 1943.a Gustaf Adolfi Gümnaasiumi Tallinnas. Noorena oli ta huvitatud geoloogiast ja avaldas „Loodussõbras“ (1940) kirjutise fossiilsest hiidürgvähilisest nimega Eurypterus. Perekond Neuhaus saabus Rootsi sügisel 1944. Hinrek hakkas edasi õppima Stockholmi Tehnikainstituudis (STI), mille lõpetas 1947.a masinatehnika insenerina. Taolise ametitunnistusega oli tol ajal võimalik leida üsna head töökohta, kuid Neuhaus astus siiski Stockholmi Ülikooli, kus õppis matemaatikat, füüsikat ja astronoomiat. Ta omandas fil knd kraadi 1952.a kevadel.
Samal aastal alustas ta teadustööd Stockholmi Ülikooli eksperimentaalfüüsika
instituudis.
Hinrek Neuhaus kaitses oma doktoriväitekirja „Bandenspektroskopische Untersuchungen
über die Hydride und Deutride der Elemente Ga, In, und Tl und über dieHyperfeinstruktur der Bi- und In-Hydride“ 9.mail 1959. Doktoritöö sai kõrge hinnangu ja H. Neuhausile anti kohe ka dotsendi kutse. Ta sai dotsendi ametikoha StockholmiÜlikooli juures. Niisugused ametikohad olid tookord tähtajalised ja ei kestnud tavaliselt rohkem kui 6–7 aastat.
Ametiaja lõppedes pakuti Neuhausile Rootsi teadusfondi „Naturvetenskapliga forskningsrådet“ poolt uut tähtajalist uurijadotsendi töökohta aastaiks 1967–73.
Kui 1973. aastal seegi tööleping lõppes, võttis Neuhaus vastu uurimisinseneri koha Rootsi Rahvuslikus Katsetusinstituudis (Statens Provningsanstalt, Borås), kus töötas sektsioonijuhatajana seitse aastat.
Aastast 1980 oli ta taas Stockholmis, kus töötas Töökaitseametis (Arbetarskyddstyrelse) teadlase ja büroodirektori (byrådirektör) ametikohal, kus töötas kuni pensionile minekuni augustis 1989.
Neuhaus jõudis oma teadusliku tegevuse kõrval huvituda paljustki: klassikaline muusika viis teda kokkuNeeme Järviga, ajaloohuvi ärgitas hiljuti toetama nii vaimselt kuimajanduslikult raamatu „Vaba Eesti tähistel“ väljaandmist, kus taastrükitud enam kui sada aastail 1948–64 ilmunud artiklit eesti pagulaste suhteliselt radikaalsest kultuuri ja poliitika ajalehest „Vaba Eesti“.
vil! Olaf Pajusoo
Sünd. 30.06.1924 Narva
Surn. 16.11.1977 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi 1943. aastal
insener, Stockholmi Tehnikaülikool
Olen sündinud 30.6.1924. a. Narva linnas. Koolihariduse omasin Haapsalu linna 2-ses algkooli (1932-1934) ja jätkasin vanemate elukoha muutmise tõttu Võru linna algkoolis (1934-1936) ja progümnaasiumis (1936-1939). Isa määramisega Lääne-Saare sõjaringkonna ülemks 1939 jätkasin õpinguid Haapsalu Ühisgümnaasiumis kuni gümn. lõpetamiseni a. 1943.
Põgenikuna Rootsis alustasin õpinguid 1945. a. Stockholmi Tehnika Instituudis. Instituudi insenerieksami õiendasin 1947. a. kevadel. Sama aasta kevadel asusin tööle Kungl. Vattenfallstyrelseni Ehitustehnilisse büroosse Stockholmis. 1949 kevadsemestril alustasin õpinguid Kuningl. Tehnika Ülikoolis vee- ja teedeosakonnas.
Stockholm 28.12.1949
Olaf Pajusoo
Civilenginer Olaf Pajusoo sündis 1924. aastal Narvas. Ta õppis Haapsalu gümnaasiumis, mille ta 1943. aastal lõpetas küpsuseksamiga. 2. maailmasõja lõpuaastail, samaaegselt vene punavägede sissetungiga Baltikumi, põgenes ta Rootsi.
Rootsis õppis ta Stockholmi Tehnilises Instituudis, mille ta lõpetas insenerina 1947. aastal. Paralleelselt tööga oma tööalal jätkas ta õpinguid Stockholmi Tehnikaülikoolis, tee- ja vesiehituse fakulteedis, mille ta lõpetas civilenginerina.
Samaaegselt Ülikooli õpingute alustamisega, astus vil! Olaf Pajusoo 1949. aastal Korp! Fraternitas Estica ridadesse. Ta võttis aktiivselt osa korporatsiooni tegevusest, olles mitmel korral ka juhatuse kooseisus.
Olaf Pajusoo oli "Vattenfallstyrelsen'i" teenistuse kui konstruktor jõujaamade projekteerimise alal. Ta on olnud veel Byggnadsstyrelseni ja Statens Planverki teenistuses kui osakonna juhataja. Tema viimasel töökohal tegutses ta betoon- ja kandvate konstruktsioonide ehitusmäärustiku väljatöötamisega. Ta võttis aktiivselt osa ka standardiseerimise tööst "Metallnormcentralen'is" ja "Byggstandardiseringis".
Olaf Pajusoo oli abielus Mari s. Pürkopiga, kellega tal on poeg Martin.
Mari ja Martin Pajusoo
Stockholmis 30.11.1977