Coetus 1955/1956
vil! Endrik Anvelt
Sünd. 15.07.1931 Tallinn
Surn. 07.07.2000 USA
Haridustee:
Lõpetas Eesti Gümnaasium Augsburgisi
BSc. keemia, Wesleyan University (Illinois), 1953
Sündinud 15.VII 1931 Tallinnas Johann Anvelti pojana.
Koolid: J. Westholmi algkool, Kümnes algkool, Kaheksas algkool, Westholmi gümnaasiumi eelklassid, Eesti Gümnaasium Augsburgis, Illinois Wesleyan University lõpetanud B.S. kraadiga ja kaks semestrit õppinud Univ. of Illinois arstiteaduskonnas.
USA sanitaar-meditsiinilises väeosas haigla laborant.
Seltskondlik tegevus:
Eesti Gümnaasium Augsburgis õpilaskonna abiesimees ja esimees.
Tegelenud skautlusega.
Välismaalaste üliõpilasorganisatsiooni president.
Teadusliku aukorporatsiooni AED liige.
vil! Vello Hendrik Arak
Sünd. 23.07.1923 Haapsalu
Surn. 10.12.1984 Stockholm, Rootsi
Haridustee:
Lõpetas Türi Gümnaasiumi 1942. aastal
majandus, Stockholmi Ülikool
õppis TÜ-s agronoomiat.
Pärnumaal Mõisaküla Omakaitses 08.07.1941–15.01.1942.
Soome armeesse 17.02.1944, väljaõppel Jokelas ja Taavettis 8./JR200-s.
Tõrjelahinguis Viiburi lahel, sai haavata 05.07.1944, autasustatud 2. klassi Vabadusmedaliga 24.08.1944.
Haiglas kuni teenistusest vabastamiseni, läks Rootsi.
Lõpetas Stockholmi ülikooli majanduse erialal, pangaametnik Götabankenis.
Mängis Rootsi rahvusmeeskonnas korvpalli. Suri 10.12.1984 Stockholmis, maetud Stockholmi Metsakalmistule.
vil! Mihkel Eevardi
Sünd. 30.06.1923
Surn. 17.10.2007 Nineveh, NY, USA
Haridustee:
loodusteadused
vil! Alur Sven Reinans
Sünd. 01.01.1932 Tallinn
Surn. 12.11.2010 Tallinn, Eesti
Haridustee:
Lõpetas Stockholmi Tehniline Gümnaasiumi 1953. aastal
cand. sotsioloogia, Uppsala Ülikool, 1959
Kunstikoguja, ajakirjanik, eestluse hoidja Rootsis.
1952-1959 õppis Uppsala ülikooli filosoofiateaduskonnas sotsioloogiat ja statistikat
1957-1965 eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirja Mana asutaja ja toimetajaid
1960-1961 töötas Rootsi Eesti Päevalehe toimetuses Stockholmis, pärast seda Statistika Keskbüroos ametnikuna ja valimisstatistika eksperdina, Rootsi tööministeetriumis vähemusrahvaste ja sisserännu eksperdina
1980-2002 Eesti Kultuuri Koondise esimees Stockholmis, samuti Rootsi Eestlaste Esinduse abiesimees
1993-1994 Rootsi Eesti Päevalehe peatoimetaja ja vastutav väljaandja
1958-1959 avaldas ajakirjanduses romaani "Naera, inimene!"
2005 avaldas uurimusliku raamatu "Hõbedamärgid Eestis"
2007 Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse liige asutamisest alates
Pikaaegne Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu liige
Valgetähe V klassi teenetemärk 05.02.2004 (ajakirjanik, eestluse hoidja Rootsis)
Avaldanud ajakirjanduses rohkelt lühijutte, arvustusi, esseid jm.
Ajakirjas "Akadeemia" on temalt ilmunud:
"Mälestusi "Mana" esimestest aastatest" (2006, nr. 4)
"Endel Kõksist ja eesti kunstist paguluses" (2007, nr. 1)
"Rootsi eestlased 1953. aastal" (2008, nr. 5 ja nr. 6)
"Kullasepakunsti puudumisest Eestis 19. sajandil" (2010, nr. 11).
Lisaks on ta väidelnud Jaan Unduskiga väliseestlaste mõiste üle (2008, nr. 11 )
vil! Hillar Semenov
Sünd. 12.09.1931 Nõmme
Surn. 02.09.2022 Marden SA, Austraalia
Haridustee:
Lõpetas Eesti gümnaasium Lingenisi 1949. aastal
dipl. insener (eng), Adelaide University
Austraalia Koondise esimees 1997 kuni 2004.
Koondise esindaja aprillist 2004. See on tingitud liikmete vähesusest ja samuti, et nad on ülemandriliselt laiali pillutud.
Sündinud Nõmmel. Isa, Nikolai, oli Nõmme linna elektri ja veevõrgu juhataja, kuna ema, Kamilla Karneol, oli naha ja suguhaiguste arst. Koolitee algas Nõmme Rahumäe algkoolis.
Kommunistide poolt võimu ülevõtmise järele hakkati tema isa taga kiusama. See oli tingitud kuna tema vabadussõjas ratsarügemendi ridades aitas kommunistlikku Saaremaa mässu allasuruda. Perekonnal avanes võimalus elu päästmiseks Saksamaale põgeneda märtsis 1941. aastal.
Sõja aastad viibis Gleiwitzi linnas koolipoisina, kus ema töötas arstina. Pärast sõda viibis Göttingeni ja Lingeni eestlaste laagris, kus gümnaasiumi lõpetas.
Perekond siirdus 1950. aastal Austraalia kahe aastase töökontrakti alusel. Jäädi peatuma Adelaide linna Lõuna Austraalia osariigis. Kõrgema hariduse omas Adelaide University ja University of SA’s. Töötas esimesed 20 aastat erafirmale materjalide transporteerimise kavandajana ja viimased 20 tööaastat riigitööl, ehituste mehaaniliste sisustuste alal. Läks erru 1991. aastal.
Abiellus 1961. aastal Milvi Ausiga. Abielust on sündinud tütar Imbi ja poeg Richard.
Astus Fraternita Estica ridadesse 1955. aastal, kui Adelaides moodustati osakond vil!vil! Bruno Reni, Bernhard Meos ja Ants Olveti poolt. On aastate jooksul olnud mitmed korrad osakonna esimees ja 1997. aastast saadik Austraalia Koondise esimees. Aasta 2005 algul pani esimehe ameti maha, tingitud Koondise vähese liikmete arvu tõttu ja on edasi ainult Koondise esindaja.
Eesti ühiskonna tööst Austraalias on osalenud tihedalt.
Adelaide Eesti Seltsi sekretär (1957/58) ja abiesimees (1970/80)
Adelaides toimunud Austraalia Eesti Päevade korraldava toimkonna juhatuses (1958, 1990, 1996.)
Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) juhatuses, selle Adelaides viibimise ajal neljal korral, igakord kolm aastat. Viimases juhatuses 2003 – 2005 on abiesimees.
Melbournes ESTO 88 ajal, oli Rahvuskongressi korraldava toimkonna esimees.
See oli esmakordne, kus Kongressist võtsid ka osa sõnaõigusega Eestist tulnud vaatlejad, just tänu tema soovitusele.
On osalenud ÜEP 1972 Torontos abikaasaga, ESTO76 Baltimores kogu perega, ESTO80 Stockholm omaette, ESTO88 Melbourne kogu perega, kus ka esinesid ta pere liikmed, ESTO92 New York pojaga.
On külastanud kodumaad ühes perega 1992, 1994, 1995 ja 1999.
Naudib vanaduspuhkust ja oma lapselapsi ühes abikaasaga Adelaide linnas Austraalias. Jälgib Fraternitas Estica tegevust läbi interneti postkasti. Fraater esticused on teretulnud tema kodus.
Novembris 2005. aastal
vil! Nikolai Semenov
Sünd. 17.02.1901 Vaimastvere v., Tartumaa
Surn. 24.01.1982 Adelaide, Austraalia
Osalenud Vabadussõjas
Haridustee:
Lõpetas Tallinna Reaalkooli
insener (eng)
Sündinud Matseri talus, Kõola külas, Vaimastver vallas, Tartumaal. Isa Mihkel, oli Nikolai sündimise ajal Vaimastvere valla ja valakohtu sekretär. Ema Anna Kirsh oli talutütar. Peres oli kuus last, kellest kaks vanemat poega noorelt surid. Ellujäänud olid õed. Pere liikus vastavalt isa töökohtadele Tartu ja hiljem Viljandi, kus Nikolai koolis käis. 1913. aastal kolis pere Tallinna, sest isa sai sinna parema töökoha. Nikolai käis algul „Revaler Hansa Schule”, mille esimese klassi lõpetas. Ühenduses Esimese Maailmasõja puhkemisega suleti see kool ja nüüd õppis edasi Peetri reaalkoolis. Kui 1917. aasta vene revolutsiooni tagajärjel algas vene madruste poolt Tallinna rüüstamine, siis kooli võimlemisõpetaja Anton Õunapuu juhtimisel korraldati kooli vanemate klasside õpilaste omakaitse, millest ka Nikolai osa võttis.
Vabadussõja puhkemisel liitub ta vabatahtlikult ratsarügemendiga ja saadetakse Saaremaale kommunistlikku mässu allasuruma. Ülesnäidatud vahvuse eest võimaldatakse talle astuda ohvitseride kooli, mille kursuse ratsa klassi, lõpetab lipniku auastmes. Saadetakse Peipsi äärde rühma ülemaks. Lahkub sõjaväest veebruaris 1922. aastal alamleitnandi aukraadiga.
Läheb Saksamaale elektriinseneri elukutset õppima. Naasedes ülikooli lõpetamise järele töötab firma Kapsi ja Ko juures, algul Tartus ja hiljem Tallinnas. 1929. aastal valitakse Nõmme linna elektri ja veevõrgu juhatajaks, millisel kohal viibib kuni 1941. aastani.
Abiellub Kamilla Karneoliga. (August Karneoli tütar, kes oli kunagi Fr! Estica Tartu maja omanik). Abielust sünnib poeg Hillar.
Kommunistliku tagakiusamise põhjusel põgeneb perekonnaga märtsis 1941. aastal Saksamaale. Saksa vene sõja algul astub vabatahtlikult eestlastest moodustatud politseipatalioni, eesmärgiga Eestit vabastada. Kahjuks saadetakse see pataljon aga Kiievi Eesti asemel. Hiljem töötab erialaliselt sõjaväe ridades kuni sõja lõpuni.
Sõjajärgsed aastad veedab algul Göttingeni laagris ja hiljem Schwetzingeni eestlastest moodustatud töökompani peainsenerina.
Siirdub Austraalia 1950. aastal koos perega kaheaastase töölepingu alusel. Siin elab Adelaide linnas, kus töötab riiklikutes tööasutustes omal erialal.
Ühineb Fraternitas Estica ridadega 1955. aastal Adelaides. Vilistlaskokku valimisel Stockholmis proponeerivad teda tema kauaegsed sõbrad, Arno Karneol (naise vend), Rudolf Tikman, Viktor Must. On mõned aastad Adelaide osakonna senior.
Võtab osa eestlaste rahvuslikust tööst. On lühemat aega Adelaide Eesti Seltsi sekretär. On asutaja liige ja esimene esimees ühistus Eesti Maja Adelaides. Võtab osa kohaliku Akadeemilise Koondise tööst ja osaleb Adelaide Meeskooris. Seda kõiki teeb oma elujärje rajamise kõrval, kus tuli alustada mitte millegist.
Pensionile minnes 1966.aastal võtab ette Euroopa reisu koos abikaasaga, kus külastab mitmeid korporatsiooni kaaslasi nii Rootsis kui ka Saksamaal. Viimane eluaasta enne surma veedab hooldekodus, kus sureb just enne 81. euluaastat.
auvil! Tõnu Vanderer
Sünd. 28.06.1933 Rakvere
Surn. 09.03.2019 Montclair, NJ, USA
Auvilistlaseks valitud 06.05.2017. aastal
Haridustee:
BSc. arhitektuur, Chicago Technical College (USA), 1965
Õppis Geislingeni Eesti Algkoolis ja Gümnaasiumis 1946/49.
Lõpetas Bridgeton High Schooli ja teenis 2 aastat USA armees Koreas. Õppis arhitektuuri Temple ja Columbia ülikoolis ja lõpetas Chicago Technical College arhitektina. Töötas arhitektina Port Authority’s New Yorgis. Omas arhitekti litsense New Jerseys, New Yorgis ja Connecticutis. Alates 1998 töötas Montclairis oma arhitektibüroos elumajade ja ärihoonete projekteerimisel. Abielus ja kahe lapse isa.
American Institute of Architects, liige
Eesti Üliõpilaskond USA-s, juhatuse liige; esimees
Eesti Koolide Keskuse USA-s, juhataja
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ). Esinduskogu (USA), liige
Lakewoodi Eesti Ühing (USA), esimees
New Yorgi Eesti Haridusselts (USA), nõunik
New Yorgi Eesti Haridusseltsi Kool (USA), juhataja; õpetaja