korp! Fraternitas Estica

Coetus 1956/1957

Havo Hanimägivil! Havo Hanimägi

Sünd. 19.08.1937
Surn. 10.06.2013 Opfikon, Šveits

Haridustee:
MD. arstiteadus

Herbert Hanimägivil! Herbert Arnold Hanimägi

Sünd. 30.09.1904 Saru v., Võrumaa
Surn. 31.08.1978 Medford, USA

Haridustee:
Lõpetas Valga Gümnaasiumi 1926. aastal

Mäido Karivil! Mäido Kari

Sünd. 14.02.1934 Pärnu
Surn. 02.07.2007 Maryland, USA

Haridustee:
Lõpetas Benjamin Franklini nimeline Keskkool (New York, USA)i 1952. aastal
BA. majandus, Washingtoni Ülikool
MA. majandus, Washingtoni Ülikool

1944 Saksamaale
1949 USAsse
1961- Energeetikaministeerium, Washington, DC, USA lepingute spetsialist

American Foreign Policy Association, liige
American Political Science Association, liige
Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS), liige
E.E.L.K. Washingtoni Markuse Kogudus (USA), liige
Eesti Vabadusvõitlejate Liit USA-s, aseesimees; peasekretär
Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis (KLENK, USA)
New Yorgi Haridusselts. Noorte Osakond (USA), asutajaliige
Washingtoni Eesti Selts (USA), esimees; juhatuse liige; sekretär; laekur
Washingtoni Eesti Vabadusvõitlejate Ühing (USA), asutajaliige; esimees; juhatuse liige; sekretär; laekur
1968- Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ). Esinduskogu (USA)
1971-1985 Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ, USA), juhatuse liige
1974-1985 Ühendatud Balti-Ameerika Komitee (USA) Esimees 1975, 1978, 1981, 1984
1974-1985 Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ, USA), abiesimees
1976-1993 Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, juhatuse liige; esimees

Harrastused
skautlus

Tunnustused
Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneterist
2001 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk. IV klass

-----
Mäido Kari sündis 14. veebruaril 1934 Pärnus Handu ja Veera Kari esimese lapsena. Kooliteed alustas ta Võhmuta algkoolis 1942. 1944 põgenes perekond Eestisse tungivate punavägede eest Saksamaale. Koolitee jätkus Saksamaal esmalt Stolzenau ja seejärel Oldenburgi Eesti Gümnaasiumis. 1949 emigreerus perekond USAsse ja Mäido lõpetas New Yorgi Benjamin Franklini nimelise keskkooli 1952. Teenistusest USA sõjaväes lahkus ta 1956 seersandi auastmega. Ta lõpetas Washington University St. Louisis Missouris AB kraadiga poliitiliste teaduste ja magistri kraadiga majandusteaduse alal. Edaspidine elukäik viis teda USA pealinna Washingtoni, kus ta rakendas oma teadmised riigi teenistuses. Tema erialaks oli lepingute analüüsimine ja töö Energeetika ministeeriumi andmebaasi juhatajana. Igapäevase töö kõrval oli ta läbi elu aktiivne ühiskonnaliige. Sellele pani aluse kodune kasvatus ja skautlik tegevus Saksamaal alates aastast 1946. Talle oli südamelähedane töö noortega. Mäido Kari oli mitmete organisatsioonide üks looja ja juht. Nimetatagu siin New Yorgi Haridusseltsi Noorte Osakond, Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis, Washingtoni Eesti Selts, Washingtoni Eesti Vabadusvõitlejate Ühing, Eesti Vabadusvõitlejate Liit USAs. Ta alagatas eduka Eesti lippude valmistamise ja müügiaktsiooni, müüdi enam kui 800 sini-must-valget suurt majalippu. Ta oli ESTO ’76 abiesimees. Aastakümnete jooksul oli ta Eesti Rahvuskomitee USAs esinduskogu liige ja abiesimees ning Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuseliige ja esimees. Nimetatud organisatsioonide esindajana võttis ta osa Ühendatud Balti-Ameerika Komitee ja Freedom Federation tööst ning osales Balti Maailma Nõukogus ja Helsingi Akti Inimõiguste Konverentsil Viinis, Pariisis, Berliinis, Genfis, Leningradis, Moskvas, Strassbourgis ja Maltas. Ta aitas organiseerida Balti Rahu ja Vabaduse ristiretke NLiidu okupeeritud maade rannajoonel Balti merel 1985, aitas organiseerida ja oli tõlgiks Balti tribunaalil Kopenhagenis, kus süüaluseks oli N Liit rahvus- ja inimõiguste rikkumise tõttu. Eesti vabaduse taastamisel osales ta aktiivselt USA eestlaste esindajana Eesti Kongressil ja töötas lühikest aega EV Välisministeeriumis. Ta oli liige mitmetes USA organisatsioonides. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Fraternitas Esticasse. Kuuekümnendat sünnipäeva võis ta pidada tänulikult, sest võitlus ikestatud rahvaste eest oli kandnud vilja, Eesti oli taas vaba. Teda tervitasid arvukad sõbrad ja võitluskaaslased.

Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest autasustas EV president Mäido Karit aastal 2001 Valgetähe IV klassi ordeniga. Ta on pälvinud Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi ja Baltic Youth Congressi auhinna.

Mäido Kari suri peale rasket haigust 2. juulil 2007 Manor Care hooldekodus Potomac Marylandis. Leinatalituse toimetasin laupäeval 14. juulil E.E.L.K.Washingtoni Calvari kirikus. Lahkunu soovil viiakse urn tema tuhaga kodukohta Järva-Jaani kalmistule.Teda jäid leinama abikaasa Maria, poeg Eerik Handu, õed Tiia ja Kaia perekondadega; Sybil McNeil; perekonnad Pedak, Lazzell, Harrison, Monnet, Randell ja sugulased Eestis, koporatsioonikaaslased ning sõbrad ja endised kaastöölised.

Tiit Salumäe
Praost

vil! Hugo Laanela

Sünd. 14.02.1926
Surn. 24.07.2003 Nanaimo, Kanada

Haridustee:
geoloogia

Heiki Martvelivil! Heiki Martveli

Sünd. 19.08.1928
Surn. 17.06.1994 Frankfurt, Saksamaa

Haridustee:
insener (eng)

Ants Mägisovil! Ants Jr. Mägiso

Muud nimed: Ati

Sünd. 20.07.1936
Surn. 20.07.2019 Newton Square, USA

Haridustee:
BSc. -

Viljar Nairisvil! Viljar Nairis

Sünd. 24.10.1932 Tallinn
Surn. 15.08.1997 Stockholm, Rootsi

Haridustee:
sotsioloogia, Stockholmi Ülikool

Sündisin Tallinnas 24. oktoobril 1932. a. kaugesõidukapteni Vassili Nairise ja tema abikaasa Salme (sündinud Lammas) esimese pojana. Mu isa, kes pärineb Muhu saarelt, omandas iseseisvuse algaastail Eestis kaugsõidukapteni tiitli ning on sellest ajast saadik sõitnud kaptenina Eesti või eestlaste omanduses olevail kauba- ja reisilaevadel peaasjalikult Euroopa ja Ameerika vetes. Ema pärineb jõukast ettevõtja perekonnast. Revolutsioonile ja esimesele maailmasõjale järgnenud kriisiaegadel kaotasid aga mu emavanemad suurima osa oma varandusest nii Eestis kui ka Petrugradis ning seetõttu puudusid mu emal peale keskkooli lõpetamist majanduslikud võimalused ülikoolis edasiõppimiseks.

Mõne kuu vanusena haigestusin raskelt läkaköhasse, mille otseseks tagajärjeks oli kae tekkimine mõlemale silmale. Operatsioon päästis küll mu nägemise, kuid kannatan selle tagajärjel lühinägelikkuse all, mis aga õnneks mu töö- ja õppevõimeid nimetamisväärselt ei ole vähendanud.

Kasvasin heades sotsiaalsetes tingimustes kuni oma seitsmenda eluaastani, mil samaaegselt kooli astumisega elasin üle esimese punaste okupatsiooni 1940-41. Õnnelike juhuste tõttu punaste terror ega 1941. a. sõjasündmused Eestis meie perekonda ei lõhkunud ning seetõttu võisin peale sakslaste saabumist jätkata kooliskäiku endistes perekondlikes tingimustes kuni 1944. a. jaanuarini.

Sõjalise olukorra tõsiselt kriitiliseks muutudes Eesti rinnetel 1944. a. veebruaris siirdusin julgeoleku mõttes koos ema ja vennaga Soome, kust tänu mu vanemate endistele sõprussidemetele Rootsiga mu emal õnnestus võtta ühendust ühe rootsi perekonnaga. Selle lahkel kaasabil saabusin koos vennaga Stockholmi mais 1944. Ka mu vanemail läks õnneks mõni kuu hiljem taas ühineda Stockholmis.

Olles Rootsi saabumisest saadik elanud rootslaste keskel ja kiirelt ära õppinud keele võisin juba 1944. a. sügissemestril jätkata koolitööd Rootsi algkoolis, kust järgneval aastal astusin Södra Latini keskkooli. Aastail 1944-45 lõid ka mu vanemad Stockholmis aluse uueks koduks. Rootsi olude normaliseerudes peale sõda jätkas mu isa taas meresõitu Rootsi ja Eesti kaubalaevadel Lääne- ja Põhjameredel, millega ta ka praegu tegeleb.

Läbisin reaalkooli, millise neljandast klassist 1949. a. sügisel astusin gümnaasiumi, kus sooritasin küpsuseksami humanitaarharul 1953. a. kevadsemestri lõpul.

Kuna mul Stockholmi ülikooli astudes olid kavatsused jätkata õpinguid keelte alal, et omandada keelteõpetaja või filoloogi kutset, alustasin akadeemilisi õpinguid inglise keelega 1953. a. sügissemestri alul. Sooritasin selles aines lõppeksami 1955. a. kevadsemestri alul hindele Cum Laude Approbatur. Kuna aga juba gümnasistina olin tundnud elavat huvi ühiskonnateaduste ja päevaküsimuste vastu ja tegelenud mõttega kutseliseks tegevuseks nendel aladel - need huvid olid üliõpilaspäevil veelgi suurenenud - pühendasin end alates 1955. a. sügissemestrist nende teaduste õppimisele, taotledes kutsetegevust kas ajakirjanduses või otseselt ühiskonnateaduste alal. Nõnda olen ülalmainitud ajast saadik õppinud sotsioloogiat ja riigiteadus, olles sooritanud lõppeksami sotsioloogias 1956. a. septembris hindega Cum Laude Approbatur.

Praegu on mul käsil riigiteaduse lõppeksami ettevalmistamine hindele Approbatur. Samuti alustan neil päevil majandusteaduse õppimist, esialgselt taotledes sama hinnet. Loodan seega kas käesoleva kevadsemestri lõpuks või järgneva sügissemestri keskpaigaks omandada filosofie kandidaadi tiitlit, mille järele kavatsen siirduda tööle Rootsi ajakirjandusse. Erialalisi teadmisi ja kogemusi ajakirjanduse alal olen enesele hankinud osalt Stockholmi ülikooil korralduses mullu kevadel peetud ajakirjanike kursusel, osalt vaba kaastöölisena nii eesti- kui ka rootsikeelsetele ning ka välismaistele väljaannetele.

Viimasel ajal olen ka aktiivselt kaasa töötanud Eesti üliõpilaskondades Stockholmis ja Rootsis nende orgide juhatuste liikmena, kusjuures olen kinni pidanud nende organisatsioonide erapooletuse põhimõttest sisepoliitika alal.

Mu suurimaks vabaaja harrastuseks on muusika, kusjuures hindan igat kõrget kunstilist panust, vaatamata asjaosalise muusikalaadi päritolule või ajaloolisele tagapõhjale. Mis puutub jazzi, siis pean tunnistama, et see oma algvormes primitiivne, kuid kiirelt arenenud ja edasiarenev musikaalne väljendusvorm oma improvisatsiooniliste väljendusvõimalustega ja tundeküllasusega mulle tihti on olnud andumuse ja jõu allikaks.

Korp. Fraternitas Estica ridadesse ei avaldanud ma soovi astuda esmajoones perekondlikel-traditsionaalseil kaalutlustel vaid seepärast, et hindan tõsiselt korp. Frat. Estica õilsaid põhimõtteid; vennastust, usinust ja kainet rahvuslust. Leian nende põhimõtete konkreetsel kehastusel nagu seda on Korp. Frat. Estica olevat suurim tähtsus üksikisiku elus, seda aga eriti pagulasele vahelduvatel aegadel, eemal olles oma kodumaast ja rahvast.

Stockholmis 17. jaanuaril 1957. a.
Suurima lugupidamisega:
Viljar Nairis



Tallinnast pärit ja sõja ajal koos vanematega (isa oli tuntumaid eesti kaugsõidukapteneid) Rootsi asunud Viljar Nairis lõpetas Stockholmi ülikooli ühiskonnateadlasena ning töötas seejärel Rootsi Koolide Valitsuses õppetöö korralduse alal prognoosija-analüütikuna. Põhitöö kõrvalt jagus tal aega muusikale. Nairis oli viljakas arranzheerija, helilooja, ansamblist, solist ja laulutekstide autor.

Kuid sügavama ja püsivama jälje on Viljar Nairis jätnud helirezhissööri ja heliplaadistusprodutsendina.

Just tema oskuslikest kätest on läbi käinud valdav osa Rootsis välja antud eesti heliplaatidest. Lisaks sellele oli ta ajapikku kokku kandnud ainulaadse heliarhiivi, mis loob ammendava ülevaate mitte ainult välis-eesti muusikast, vaid jäädvustab paljude helidokumentidena ka hoopis üldisemat aja- ja kultuurilugu.

Karl Otsaksv! Karl Otsa

Sünd. 19.01.1914 Tartu
Surn. 09.04.1992 Toronto, Kanada

Haridustee:
Lõpetas Tartu Õhtugümnaasiumi 1936. aastal

vil! Evald Piirisild

Muud nimed: a-ni 39 Pirisild

Sünd. 29.03.1906 Orava v., Võrumaa
Surn. 04.1971 Saksamaa

Haridustee:
Lõpetas Petseri gümnaasiumi 1926. aastal
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1941
LL.B. õigusteadus, Tartu Ülikool, 1942

1928-1930 Orava valla sekretär
1930-1932 Kahkva valla sekretär
1932- Veriora valla sekretär
Advokaat
1944 Saksamaale

Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk 20.02.1940

vil! Harry Rammus

Sünd. 17.08.1925
Surn. 15.08.1998 Kanada

Haridustee:
keemia

vil! Raymond Rannala

Sünd. 10.03.1928 Eesti
Surn. 25.05.2016 Coquitlam, Kanada

Haridustee:
insener

Uno Raudkivivil! Uno Raudkivi

Muud nimed: s. Feldschmidt

Sünd. 26.11.1925 Käru v., Järvamaa
Surn. 24.05.2007 Tartu, Eesti

Haridustee:
Lõpetas Paide Gümnaasiumi 1941. aastal
MSc. elektroonika, Cleveland State University (USA)

Isa: Joosep Raudkivi (Feldschmidt enne eestistamist), sündinud Oudova piirkonnas, Venemaal, 22. jaanuaril 1885. a., surnud 1942. a. Käru v. Järvamaal

Ema: Anna Raudkivi (neiuna Wendt), sündinud Kädval, Järvamaal, 28. detsembril 1891. a.,
surnud Silver Creek, N.Y., USA, 1969. a.
Vend: Albert Raudkivi, sündinud Käru v. Järvamaal. 9. aprillil 1921. a., langenud metsavennana Vändra lähistel Pärnumaal, 26. aprillil 1950. a.

I. Kooliharidus Eestis enne sõjaväkke minekut novembris 1943. a.
1. Türi algkool, 1. klass, 1934. a.,
2. Käru algkool, 2-4 klass, 1935-1938. a.,
3. Paide Progümnaasium, 1939-1940. a.,
4. Raudteekool (Tallinnas), 1941-1942.a.,
5. Kinomehhaanikute kool (Hiiul), 1943 kuni sõjaväkke minekuni.

II. Sõjaväe teenistus 20.Eesti Grenaderide Diviisis
6. nov. 1943.- 8. mai 1945. a. (Saksamaa kapituleerumiseni),
viimane auaste: sturmman (kapral), vääristatud EK.2-ga (Raudrist II klass).

III. Sõjajärgne põgenemine Ameerika tsooni Lääne-Saksamaal ja elust seal.
1. Põgenemine välja “Tšehhi põrgust” Lääne-Saksamaale, 8. mai - 11. juuni 1945. a.,
2. Elu sõjajärgses Lääne Saksamaal kuni emigr. USA-sse, juuni 1945 - okt. 1951
a) Augsburg-Hochfeld, USA tsoon L-Saksamaa, sõjapõgen. laager, 1945 -1946
b) Heilbronn, USA tsoon L-Saksamaa, USA sõjavangi laager, nov. 1946
c) Frankfurt, Mannheim, Stuttgart, Heidelberg, USA tsoon L-Saksamaa
USA armee abireenistuskompaniides, dets. 1946 - sept. 1951
Engin.-Constr. Co. 8090 ja Engin. Constr. Co 8745

IV. Pagulaselu USA-s
1. Saabumine USA-sse - 20. oktoobril 1951 a., Boston, Mass., USA
2. Lancaster, Pa. 1951-1953
Töökohad: vabrikutööline
3. Buffalo, NY, 1954-1969
USA kodakondsus: 1957
Koolitus:
* High School Equivalency Diploma (2 päevane eksam, Buffalo, NY, 1956),
* NY State University, BSc, electr. eng. 1965
Töökohad:
* Moore Business Forms inc. (insener)
4. Cleveland, Ohio, 1969-2000
Koolitus:
* Cleveland State University, MSc electr. eng. 1975
Töökohad:
* Picker Corp. (insener),
* Case Western University (arvuti rakendusteadur),
* Cleveland Clinic Found, (arvuti rakendusteadur)
Erialalised tunnustused:
(biograafilised sissekanded tehtud järgmistesse säilmeteostesse).
* The Marquis Who’s Who Publications Board “Who’s Who in Frontiers of Science and Technology, Second Edition”
* The American Biographical Institute “The Directory of Distinguished Americans, Fifth Edition for Contributions to the Science of Magnetic Resonance Imaging”.
5. Cleveland, Ohio, Pärast pensionile minekut: 1990. a.
6. Lahkusin USA-st 3. novembril 2000. a.

Lembit Savivil! Lembit Savi

Sünd. 16.05.1930 Valga
Surn. 10.06.2015 New Jersey, USA

Haridustee:
Lõpetas Eesti Gümnaasium Augsburgisi 1949. aastal
BSEE. elektriinsener, Oklahoma State University (USA), 1956

* 16 mai 1930 Valgas, ema Ida Määrits-Savi, isa August Savi
Valga Linna I Algkool 1938-1944
Luftwaffenhelfer 1944 oct-nov Saksamaal
Augsburgi DP laagris 1945-49
lõpetas eksternina Augsburgi Eesti Gümn. sept. 1949

USA-sse 25.dets 1949 New Orleans, LA
mobiliseeritud US Army 23.03.1951 - 24.12.1952,
kapral 176 Armored Field Artillery BN Koreas, haavatud 1. juunl 1952

BSEE 1956 Oklahoma State University Stillwater, Okla.
magistriõpingud Oklahoma State 1957 ja Columbia University NYC 1958-1959

abielus Marju Ilves'ega 28.nov 1959 Montreal, Que
3 poega: Kalev Lembit, Andres Endrik, Erik Vello.

Senior engineer Western Electric Co/AT&T 1959 - 1989.
NY Eesti Kooli Eesti ajaloo õpetaja 1968-1972
ÜEKN liige 1972-1994, esimees 1981 -1989
Baltic World Council President 1984, 1987-89
pensionär - dets. 1989
fluent in Estonian, English and German.

12. okt. 2007

Ain Soninvil! Ain Sonin

Sünd. 24.12.1937 Tallinn
Surn. 27.06.2010 Massachusetts, USA

Haridustee:
PhD. füüsika, Toronto Ülikool, 1965

Professor Emeritus of Mechanical Engineering Ain Sonin, an expert in advanced fluid mechanics who displayed compassion and boundless dedication to his students, died on Sunday, June 27. He was 72.

Born in 1937 in Tallinn, Estonia, he spent most of his childhood in Stockholm and later moved with his family to Toronto as a young adult. Following his childhood love of airplanes, he earned his PhD in engineering physics and aerospace sciences from the University of Toronto in 1965. Soon after, Sonin joined MIT’s Department of Mechanical Engineering as an assistant professor; he retired in 2008.

Sonin served as the department’s graduate officer for 25 years. During his tenure, he earned him several teaching awards; he won the Graduate Student Council Teaching Award in 1973 and 1989 and the Ruth and Joel Spira Teaching Award in 1992. He guided students through academic and personal challenges with grace and dignity. His door was always open; his motto was, "We'll figure it out."

In the Spring 2010 issue of MechE Connects, the Department of Mechanical Engineering’s newsletter, Benny Budiman ScD ’04 recalled how Sonin helped him to cope with a family crisis without losing his academic momentum. “Professor Sonin was a tremendous resource to graduate students, guiding them through difficulties with grace and dignity,” Badiman said. “I have adopted ‘We’ll figure it out,’ as my own philosophy in facing challenges, personal and professional.”

Sonin taught undergraduate courses in fluid mechanics and thermodynamics, all the fundamental graduate-level subjects in fluid mechanics, and was especially well-known in the MIT community and beyond for his artfully crafted course in advanced fluid mechanics. His work and writings on the subject of dimensional analysis are considered the clearest exposition of the field and also the most useful for applying the concepts to modeling and real-world systems.

In addition to his long academic career, Sonin consulted frequently in both the private and government sectors including Thermo Electron Corp. in Waltham. He contributed articles to more than 70 publications and developed four patents — one for a water-desalination system and three for "sniffer" systems that are now in use at major airports and security checkpoints to detect drugs and explosives.

Sonin was a member of the American Society of Mechanical Engineers, American Physical Society, American Nuclear Society and American Association for the Advancement of Science. He also consulted for the Nuclear Regulatory Commission for 20 years.

He was dedicated to his family and their accomplishments. He was an avid jogger and biker and furniture designer.

Sonin is survived by his wife, Epp Karike Jurima Sonin; two sons: Juhan P. Sonin and his wife, Kathryn, of Arlington, Mass., and Aldo K. Sonin, of San Francisco; grandson Udo M. Sonin, of Arlington; mother Ina Sonin, sister Eda Sepp and family, all of Toronto.

Toomas Tehvevil! Toomas Tehve

Sünd. 12.02.1936 Tallinn
Surn. 22.06.2021 Fuquay Varina, NC, USA

Haridustee:
BSEE. insener, 1964
MSc. insener, 1974

Henno Uusvil! Henno Uus

Sünd. 15.04.1931 Võru
Surn. 10.01.2014 Marlborough, USA

Haridustee:
BSc. insener, Wyomingi ülikool (USA)
MA. majandus, Lõuna-Kaliforina ülikool (USA)

Henno Uus on pärit Eesti sõjaväelase perekonnast. Ta õppis lapsena Petseri linna 2. algkoolis, kus sai käia neli aastat 1944, aastal põgenes ta koos emaga Saksamaale, kust ta suundus 1949. aastal 18-aastasena edasi Ameerika Ühendriikidesse.

Lõpetanud lennuväe Air Command and Staff College'i. 1955. aastal astus Henno Uus vabatahtlikuna USA lennuväkke, kus teenis 21 aastat, omandades majori aukraadi. Uus osales luurelendurina Vietnami sõjas aastatel 1970-1971. Ta on olnud ka kontinentidevaheliste tuumalõhkepeadega rakettide üksuse komandör. Naasnud rahuaega, sai temast samal aastal insener USA kosmose-ja raketisüsteemide alal. Talle olid tuttavad Douglas- ja Boeing-tüüpi lennukid ning ühtekokku on tema arvel üle 6500 lennutunni.

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, aseesimees
Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, liige
Eesti Arhiiv Ühendriikides, juhatuse liige
Eesti Vabadusvõitlejate Keskus, juhatuse liige
Eestlased Ameerikas Ajaloo Komisjon, nõunik
1977- Eesti Võitlejate Ühing Connecticutis (USA), juhatuse liige; aseesimees
1987- Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ). Esinduskogu (USA), liige
2000- Eesti Ohvitseride Kogu USA-s, esimees

Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk. IV klass
Sõjameheteelt kogunes ta rinnale hulk au- ja mälestusmärke, millistest ta väärtuslikemaks peab - Distinguished Flying Cross (võiks tõlkida kui Lennuväe Teeneterist), kolm Air Medal’it ja Presidential Unit Citation

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal aitas Uus mitmeid Eesti ühendusi nii nõuga kui ka materiaalselt. Ta valiti mitme ühingu auliikmeks. Uusil olid tihendad sidemed kindral Laidoneri muuseumiga kuhu ta annetas nii enda kui ka oma isa sõjaväelisi tarbeid, millel on täna suur ajalooline väärtus.

Leonid Valgvil! Leonid Valg

Sünd. 04.04.1924
Surn. 29.08.1987 Kanada

Haridustee:
mag. metsandus